Tööjõuturg on kriisis: 9 päästerõngast tulevasele valitsusele

Kui tahame, et tänapäeva lapsed ja noored oleksid tulevikus edukad, tuleb haridussüsteemis rohkem rõhku panna loovusele, paindlikkusele ja õpimotivatsioonile. Infotehnoloogia areng ja robotid hakkavad tulevikus asendama hulka rutiinseid tööülesandeid ja see muudab inimeste töö iseloomu. Konkurentsis ei püsi see, kellel on info, oskused ja teadmised, vaid see, kes on paindlik ja kiire õppija. Ametite elutsükkel muutub lühemaks ja juba kümne aasta pärast on palju ametikohti, mida keegi ei oska praegu veel ette näha. Tunnustame koolijuhte ja õpetajaid, kes traditsioonilise hariduse kõrval lapsi muutuva maailma jaoks ette valmistavad, aga haridussüsteem võiks tervikuna neile järele tulla, et anda kõigile võrdsemad võimalused, et tulevikus tööturul edukas olla.

Ida-Virumaal on tööjõu leidmise potentsiaal suurem, aga vähene keeleoskus on põhjus, miks tehakse valdavalt väiksepalgalist ja vähest lisaväärtust pakkuvat tööd. On positiivne, et mõeldakse sellele, kuidas saaksid praegused lapsed kooli lõpuks kätte hea eesti keele oskuse, aga ajutist lahendust pakuks ka tõhusam keeleõpe neile, kes on juba kõik koolid lõpetanud, kuid ei valda isegi minimaalsel tasemel riigikeelt. Mitte-eestlaste nutikam lõimimine on võti nii mõnegi probleemi lahendamisel, aga see eeldab, et riik võimaldab organiseeritud ja heal tasemel keeleõpet. Keeleõppe küsimus on aktuaalne ka Tallinnas.

Eestis on puudus nii kvalifitseeritud inimestest kui ka lihttöötajatest. Olukorras, kus igal aastal jääb ligi 10 000 tööealist inimest vähemaks, peaks rääkima sisserände maksimumkvoodi asemel miinimumkvoodist. Praegune kvoodipoliitika kahjustab Eesti konkurentsivõimet ning takistab ettevõtluse ja ühiskonna arengut. Kvootide vabakslaskmine ei too kaasa massiimmigratsiooni, sest võimaldab tuua ettevõtetel Eestisse üksnes inimesi, kellele on tagatud kindel töökoht ja sissetulek ning kes lähevad töö lõppedes kodumaale tagasi. Kui kvootidest loobumine tundub liiga radikaalne, tuleb üle vaadata kvoodi ülempiir ja lisakriteeriumid, näiteks kärpida valdkonnapõhiseid piiranguid ja palganõuet ning tagada lihtsam elamisloa pikendamine neile, kellega soovib tööandja töösuhet jätkata.

Kuna tööjõu sissetoomise kvooti hoitakse kunstlikult madalal, on jõudsalt kasvanud kvootidest kõrvalehiiliv poolseaduslik võõrtööjõu äri. Idaeurooplastest hangeldajad toovad Eestisse inimesi, kelle puhul pole teada, kes nad on ja kus nad täpselt töötavad ning maksuraha laekub (kui laekub) mõne teise riigi kassasse. Petuskeemide vähendamine on kasulik nii riigile kui ka ausatele ettevõtjatele. JOKK-skeemi on lihtne taltsutada kolme meetmega. Esmalt peab lasuma vastutus võõrtööjõu eest välisriigi vahendaja asemel Eesti tellijal, sest praegu ei vastuta kohalikud suurettevõtted nende juures poollegaalselt töötavate võõrtööliste eest üldse. Soomes on sarnane toimiv ja kopeeritav lahendus juba olemas. Teiseks peaks olema tööjõurendiettevõtted sertifitseeritud ja tagatud koondamisreserviga. Kolmandaks võiks kvoodipoliitika ka tervikuna üle vaadata.

Võõrtööjõud pole kaugeltki ainus tööjõukriisi leevendamise meede. Eestis on tuhandeid pensionäre, kes tahaks ja suudaks tööd teha, kui neid väärtustataks, neile paindlikke töövorme võimaldataks ja neid maksudega ei karistataks. Praegu toetatakse ettevõtjaid, kes palkavad pikaajalisi töötuid, aga sarnased tööriistad võiks kasutusele võtta ka vanemaealiste inimeste värbamisel. Lisaks peab maksusüsteem olema pensionärile lihtne ja selge, et ta ei loobuks töötegemisest pelgalt kevadise tulumaksu juurdemaksmise hirmus.

Pikalt kestnud majanduskasv on soosinud riigipalgaliste inimeste arvu kasvu. Tugevat ametnikkonda on Eestile vaja, aga lihvimisruumi on nii mõneski sektoris küllaga ja mitmeid rolle suudaks täita riigi asemel erasektor, eeldusel et tingimused on ette kokku lepitud. Samuti ei peaks paksude kardinate taga valima riigiasutuste nõukogude liikmeid ja tippjuhtkonda. Tippametnike ja ka riigiettevõtete nõukogudesse värbamise puhul on elementaarne nii avalik konkurss kui ka professionaalne hindamiskomisjon.