Kuidas käituda, kui soovitakse töölt lahkuda?

Mida teha, kui mõlema poole nõusolekut lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel soovitud ajal ei saavutata? Sel juhul tuleb esitada teisele poolele kirjalikult ülesütlemisavaldus, arvestades sealjuures seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Ülesütlemisavalduse võib esitada igal ajal, näiteks töövõimetuslehel olles või puhkusel viibides. Sel juhul arvatakse töölt puudumise aeg etteteatamistähtaja hulka. Katseajal oleval töötajal tuleb töölt lahkumise soovist ette teada anda vähemalt 15 kalendripäeva (TLS-i § 96), pärast katseaja läbimist on etteteatamise aeg 30 kalendripäeva (TLS-i § 98).

Etteteatamistähtajad on kõigi töötajate puhul ühepikkused ega sõltu sellest, kas tegu on alaealise töötaja või töötava pensionäriga. Kui töötajal on muu mõjuv põhjus, miks jätta toodud etteteatamistähtajad järgimata, võib ta töölepingu erakorraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema avalduse esitamisele järgmisest päevast ja etteteatamistähtaja hulka arvatakse ka töölt puudumise aeg (haigus, puhkus).

Töötaja esitab avalduse töölt lahkumiseks puhkuse ajal 13. mail ning annab teada, et lõpetab lepingu 31. mail ehk pärast puhkust ta enam tööle ei naase. Seadusest tulenevat 30-päevast etteteatamistähtaega järgides peaks ta töötama kuni 12. juunini. Kuna tööl kedagi kinni hoida ei saa, lõpeb töösuhe töötaja näidatud kuupäeval, kuid TLS-i § 100 lg 5 ja TLS-i § 74 kohaselt võib tööandja nõuda etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitist ulatuses, mis töötaja varem lahkumise tõttu tekitas tööandjale kahju, näiteks kaastöötaja tegi seetõttu ületunnitööd vms.

Töölepingu ülesütlemisavaldusele ei ole seadusest tulenevaid üheseid vorminõudeid. Avalduses peaks kajastuma poolte andmed, töötajal tuleb põhjendada erakorralist ülesütlemist, kuid kõige olulisem on ära märkida lepingu lõpetamise kuupäev.

Tavaliselt annab töötaja avalduse järgmise tekstiga „Palun vabastada mind töölt omal soovil alates 1. juunist 2015.” Kindlasti ei ole avalduses soovitatav kasutada väljendit „alates”, sest selline sõnastus on kahtepidi tõlgendatav ja põhjustab poolte vahel eri arusaamu – kas see on töösuhte viimane päev või hoopiski juba esimene tööst vaba päev? Töötaja ei pea paluma tööandjalt lepingu lõpetamist, sest töölt lahkumine on tema otsus, millest tuleb tööandjale kirjalikult teada anda. Selleks et mõlemal poolel oleks tähtajast ühesugune arusaam, võiks avalduse sõnastada näiteks nii: „Annan teada, et lõpetan töölepingu omal soovil 1. juunil 2015 (viimane tööpäev)”.

Kui töötajal on töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus, tuleb seda avalduses põhjendada ja nimetada konkreetsed asjaolud, mille alusel töötaja leiab, et tal on mõjuv põhjus tööleping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda (TLS-i § 91 lg 1). TLS-i § 91 lg 1 puhul on tegu töölepingu ülesütlemise üldsättega, kuid lõige 2 annab töötajale õiguse öelda leping üles tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu ning lõikes 3 on kirjas mõjuvad põhjused, mis tulenevad töötaja isikust. Ülesütlemisavalduses tuleks täpsustada, millise lõike alusel töötaja töölepingu üles ütleb.

Avalduse sõnastus võiks olla näiteks: „Annan teada, et lõpetan töölepingu erakorraliselt 1. juunil 2015 TLS-i § 91 lg 3 alusel tervise halvenemise tõttu, mis ei võimalda töölepingut edaspidi täita.” Tuleb silmas pidada, et tervislikel põhjustel ülesütlemise puhul on tööandjal õigus nõuda töötajalt arstitõendit. Seega öeldakse leping üles avalduse esitamisega teisele lepingupoolele, mille puhul ei ole vaja saada teise heakskiitu. Lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega ning lepingu teine pool ei saa lepingu lõppemist takistada. Töölepingu lõpetamise eraldi vormistamist kehtiv seadus enam ei nõua, ent pooled võivad soovi korral selleks ka eraldi dokumendi teha (lepingu lisa vms). Samas on poolte kokkuleppel lepingu lõpetamise puhul kirjaliku kokkuleppe sõlmimine soovituslik, et vältida hilisemaid vaidlusi töölepingu lõpetamise kokkuleppe olemasolu kohta.