Eesti ja Läti on silmitsi ühesuguste tööturu probleemidega

Lahendustest rääkides viitas Auers leevenduspoliitikale, mis tähendab tööjõu tõhusamat kasutamist ja paindlikku pensioniiga. Väiksemad kutsekoolid ja tihedam koostöö ettevõtetega oleks üks osa lahendusest. „Finantsstiimulite kasutamine on teine võimalus, kui rakendada regioonides eri maksumäärasid,” ütles Auers. Inimeste maale meelitamiseks võib pakkuda maksusoodustusi või õppelaenu osalist kustutamist, näiteks Norras tehakse seda teatud piirkondades alates 10% kuni täieliku hüvitamiseni. Samuti on võimalus erasektori teenuste subsideerimine, alates kaubandusest kuni muude ettevõteteni. Sisseränne on kõige vastuolulisem teema ja see peab tuginema tõuke ja tõmbetegurite poliitikale – ühelt poolt jaotab keskvalitsus sisserändajaid üle riigi ning teisalt vajavad kohalikud ettevõtted tööjõudu.

Sihtasutuse Kutsekoda peaanalüütik Yngve Rosenblad ütles oma ettekandes, et hoolimata tööealise elanikkonna vähenemisest on Eestis rohkem töötajaid kui 5–10 aasta eest. „See on paindlikumate töömudelite, töövõimereformi ja osaliselt rände tulemus, kuid nüüdseks oleme töötajate arvu suhtes üsna maksimumi lähedal,” ütles Rosenblad.

Tema sõnul on alates 2015. aastast ületanud sisseränne väljarännet, osaliselt palkade tõusu tõttu ning ka põhjusel, et 2018. aastal väljastati EL-i välistele kodanikele 20 000 lühiajalist tööluba ehk kolm korda rohkem kui 2017. aastal. Tehisintellekti, 5G, suurandmete ja pilvandmetöötluse kujul oleks automaatikal ja digitaliseerimisel tööturule mõningane mõju ning Eestis asendataks masinatega 2030. aastaks umbes 13% töökohtadest, kuid samas tekib 15% töökohti juurde.

Rosenbladi sõnul kasvab elukestva õppe populaarsus, kuna üle 25-aastased moodustavad 40% kutseõppeasutuste ja ülikoolide üliõpilastest, et omandada uusi oskusi ja teadmisi. Ka ettevõtted teevad üha rohkem koostööd haridusasutustega ja hea näide on Cleveron, kes hakkab pakkuma rakenduskõrgharidust koos oskuste rakendamisega ettevõttes.

„Sakreti nimel väljendan heameelt kahe riigi vahelise avatud arutelu üle teemadel, mis puudutavad kõiki, nii linnades kui ka maal tegutsevaid Eesti ja Läti ettevõtjaid. Olgu tegu suurema tähelepanuga regioonidele, elukestva õppe arendamisega uute oskuste omandamiseks või ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostööga, aeg on jagada kogemusi ja otsida lahendusi üheskoos,” ütles Sakret OÜ tegevjuht Kaspars Pacēvičs.