Jaga lugu:

Eesti ja Läti on silmitsi ühesuguste tööturu probleemidega

Maapiirkondade elanike vähenemine, tööjõupuudus, automatiseerimisest ja digitaliseerimisest tulenev uute kutseoskuste vajadus on lahendamist vajavad probleemid nii Eesti kui ka Läti tööturul, mille puhul on vaja ettevõtete ja haridusasutuste tihedamat koostööd. Sellisele järeldusele jõudis Eesti ja Läti ekspertide ühine arutelu, mis toimus neljapäeval Järvamaal Mäos asuvas ehitusmaterjalide tootjas Sakret. Ürituse aukülaline oli Läti president Raimonds Vējonis, kes viibis riigivisiidil Eestis, teatas Sakret.

Foto: Photobox/Panthermedia

Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist märkis, et Eesti ja Läti seisavad sarnaste probleemide ees, milleks on vananev elanikkond ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Olukorra parandamiseks on vajalik automatiseerimine ja digitaliseerimine ning innovatsiooni huvides on valitsuse avatus uuendustele. Ka sugudevaheline palgalõhe on küsimus, millega tuleb tegeleda, märkis minister.

Piirkondlikud maksusoodustused võivad tuua maale rahvast juurde

Mõttekoja Certus nõukogu esimees ja Läti ülikooli võrdleva poliitika dotsent Daunis Auers ütles, et kõiki Balti riike iseloomustab suundumus, et noored andekad inimesed eelistavad elada linnas. Tuleviku mõttes on tegu suure probleemiga, mis puudutab kogu Põhja-Euroopat, kus maapiirkondade tühjenemine algas juba 1970. aastate alguses.

„Mida saaks ette võtta? Mitte eriti palju, sest trend on vältimatu ja kui tahame luua strateegiat edasiseks, on kõigepealt vaja endale asjade käiku tunnistada. Alates 1970. aastatest on arvatud, et inimesed vajavad värsket õhku, kui nad elavad linnakeskkonnas, kuid sellest ajast peale on näiteks Stockholmi elanikkond kasvanud poole võrra. On väga ebatõenäoline, et Baltimaades läheksid asjad teist rada pidi,” ütles Auers.

Lahendustest rääkides viitas Auers leevenduspoliitikale, mis tähendab tööjõu tõhusamat kasutamist ja paindlikku pensioniiga. Väiksemad kutsekoolid ja tihedam koostöö ettevõtetega oleks üks osa lahendusest. „Finantsstiimulite kasutamine on teine võimalus, kui rakendada regioonides eri maksumäärasid,” ütles Auers. Inimeste maale meelitamiseks võib pakkuda maksusoodustusi või õppelaenu osalist kustutamist, näiteks Norras tehakse seda teatud piirkondades alates 10% kuni täieliku hüvitamiseni. Samuti on võimalus erasektori teenuste subsideerimine, alates kaubandusest kuni muude ettevõteteni. Sisseränne on kõige vastuolulisem teema ja see peab tuginema tõuke ja tõmbetegurite poliitikale – ühelt poolt jaotab keskvalitsus sisserändajaid üle riigi ning teisalt vajavad kohalikud ettevõtted tööjõudu.

Masinad asendavad inimesi, kuid 2030. aastaks tekib töökohti juurde

Sihtasutuse Kutsekoda peaanalüütik Yngve Rosenblad ütles oma ettekandes, et hoolimata tööealise elanikkonna vähenemisest on Eestis rohkem töötajaid kui 5–10 aasta eest. „See on paindlikumate töömudelite, töövõimereformi ja osaliselt rände tulemus, kuid nüüdseks oleme töötajate arvu suhtes üsna maksimumi lähedal,” ütles Rosenblad.

Tema sõnul on alates 2015. aastast ületanud sisseränne väljarännet, osaliselt palkade tõusu tõttu ning ka põhjusel, et 2018. aastal väljastati EL-i välistele kodanikele 20 000 lühiajalist tööluba ehk kolm korda rohkem kui 2017. aastal. Tehisintellekti, 5G, suurandmete ja pilvandmetöötluse kujul oleks automaatikal ja digitaliseerimisel tööturule mõningane mõju ning Eestis asendataks masinatega 2030. aastaks umbes 13% töökohtadest, kuid samas tekib 15% töökohti juurde.

Rosenbladi sõnul kasvab elukestva õppe populaarsus, kuna üle 25-aastased moodustavad 40% kutseõppeasutuste ja ülikoolide üliõpilastest, et omandada uusi oskusi ja teadmisi. Ka ettevõtted teevad üha rohkem koostööd haridusasutustega ja hea näide on Cleveron, kes hakkab pakkuma rakenduskõrgharidust koos oskuste rakendamisega ettevõttes.

„Sakreti nimel väljendan heameelt kahe riigi vahelise avatud arutelu üle teemadel, mis puudutavad kõiki, nii linnades kui ka maal tegutsevaid Eesti ja Läti ettevõtjaid. Olgu tegu suurema tähelepanuga regioonidele, elukestva õppe arendamisega uute oskuste omandamiseks või ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostööga, aeg on jagada kogemusi ja otsida lahendusi üheskoos,” ütles Sakret OÜ tegevjuht Kaspars Pacēvičs.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee