Äripäeva uus lugude sari “Naised tipus” toob lugejateni juhtide ja oma valdkonna tipptegijate persoonid, kes seni ei ole avalikkuse ees säranud või pildil olnud.
Sunniviisiline jõustamine ja kvoodid tegelikult ei lahenda naisjuhtide vähesuse muret, muutus peab tulema võimestamisest, haridusest ja ka tahtest, kirjutab juhtimiskoolitaja, coach ja personaliekspert Ülle Pind.
Homme tähistatava naistepäeva valguses vaatleme naiste positsiooni tippjuhtimises ja teadusmaailmas. Naisjuhte on rohkem kui kunagi varem, kuid teekond tippu nõuab endiselt sihikindlust ja tugevat süsteemi. Kogemusi jagavad Grant Thorntoni ja TalTechi naisjuhid.
Juhtimis-coach Merle Viirmaa on ligi 10 aastat tegelenud naisjuhtide väljakutsetega, ta on veendunud, et naiste madal ambitsioon juhiks areneda on müüt. Küll aga märkab ta harjumusi, kuidas naised end ise torpedeerivad.
Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.