Andmetöötlus töösuhetes oli 2018. aastal andmekaitse inspektsiooni enimkäsitletud teemade hulgas, töösuhete raames pöörduti inspektsiooni kõige rohkem kaamerate kasutamise ja nimelise e-posti aadressi sulgemisega seotud küsimuste või probleemidega.
Andmetöötlus töösuhetes vajab rohkem läbipaistvust
  • Foto: Pixabay
Olulise teemana tõstatus aga ka inimese õigus saada enda kohta käivaid andmeid, milleks on ka kaamera- ja kõnesalvestised. 2018. aastal kehtinud isikuandmete kaitse seaduse § 19 lõike 3 ning praegu kehtiva isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 alusel on isikuandmete töötleja kohustatud väljastama inimesele tema enda kohta käivaid isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist. Olukorras, kus andmete väljastamisest keeldumiseks alust ei ole, tuleb inimese soovil talle teatavaks teha kõik tema kohta käivad isikuandmed. Koopia väljastamise keeldumise aluseks saab olla see, kui andmete väljastamine kahjustab teiste isikute õigusi ja vabadusi. Kui kaamerasalvestiste puhul võib salvestis kajastada teiste isikute andmeid, siis kõnesalvestise puhul on tavaliselt kaks poolt ehk organisatsiooni esindaja (töötaja) ja klient.

Kõnesalvestise väljaandmisest

Tööandjal tuleb arvestada, et olukorras, kus kasutatakse salvestusseadmeid, on isikuandmete töötlejal nii õigusi kui ka kohustusi. Tihtipeale asutakse seisukohale, et kui salvestusseadmete kasutamiseks on õiguslik alus, siis kuuluvad salvestised üksnes isikuandmete töötlejale endale. Nii see siiski ei ole.
Kõigepealt tõstame esile selle, et tööalased telefonikõned (sh salvestised) ei ole töötaja eraelu kaitsealas. Isegi juhul, kui leitakse, et salvestise edastamine kahjustaks töötaja huve (nt õigust privaatsusele), ei ole võimalik selle alusel keelduda salvestise väljastamisest. Sellisel juhul tuleks töötaja andmed muuta salvestisel tuvastamatuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele