Autor: Raiko Kaur • 17. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olulise teemana tõstatus aga ka inimese õigus saada enda kohta käivaid andmeid, milleks on ka kaamera- ja kõnesalvestised. 2018. aastal kehtinud isikuandmete kaitse seaduse § 19 lõike 3 ning praegu kehtiva isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 alusel on isikuandmete töötleja kohustatud väljastama inimesele tema enda kohta käivaid isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist. Olukorras, kus andmete väljastamisest keeldumiseks alust ei ole, tuleb inimese soovil talle teatavaks teha kõik tema kohta käivad isikuandmed. Koopia väljastamise keeldumise aluseks saab olla see, kui andmete väljastamine kahjustab teiste isikute õigusi ja vabadusi. Kui kaamerasalvestiste puhul võib salvestis kajastada teiste isikute andmeid, siis kõnesalvestise puhul on tavaliselt kaks poolt ehk organisatsiooni esindaja (töötaja) ja klient.

Kõnesalvestise väljaandmisest

Tööandjal tuleb arvestada, et olukorras, kus kasutatakse salvestusseadmeid, on isikuandmete töötlejal nii õigusi kui ka kohustusi. Tihtipeale asutakse seisukohale, et kui salvestusseadmete kasutamiseks on õiguslik alus, siis kuuluvad salvestised üksnes isikuandmete töötlejale endale. Nii see siiski ei ole.

Kõigepealt tõstame esile selle, et tööalased telefonikõned (sh salvestised) ei ole töötaja eraelu kaitsealas. Isegi juhul, kui leitakse, et salvestise edastamine kahjustaks töötaja huve (nt õigust privaatsusele), ei ole võimalik selle alusel keelduda salvestise väljastamisest. Sellisel juhul tuleks töötaja andmed muuta salvestisel tuvastamatuks.

Oluline on siiski enne salvestiste väljastamist hinnata vestluse sisu ehk kas tegemist on tööalase kõnega või erasuhtlusega. Kui tegu on puhtalt tööalase kõnega, tuleb kõnesalvestise väljastamise keeldumise otsustamisel hinnata seda, kas vestluse sisu võib kahjustada teiste isikute õigusi. Kui vestluse sisu puudutab näiteks ettevõtte üldist hinnapoliitikat või kliendi enda tasumata arveid, siis tavaliselt ei ole alust jätta salvestised väljastamata. Kui aga kõnesalvestise üks osa võib kahjustada teiste isikute õigusi, tuleb inimesele ikkagi väljastada see osa teabest, mis teiste isikute õigusi ei kahjusta. Võimalus on näiteks kas salvestisel konkreetne osa eemaldada või kirjutada toimunud vestlus ümber.

Siinjuures on oluline, et ka töötajale oleks andmetöötlus läbipaistev ehk töötajal oleks muu hulgas teave selle kohta, et salvestisi võidakse edastada ka teisele kõne osalisele. See võimaldab ka töötajal arvestada sellega, et klient võib samuti saada toimunud vestlusest koopia.

Toimingute läbipaistmatus

Kõige rohkem tekitabki töösuhetes probleeme andmetöötluse läbipaistmatus. Tihtipeale puuduvad reeglid (andmekaitsetingimused), mis käsitleksid isikuandmete töötlemist. Seda nii tööle kandideerimise, tööl olemise aja kui ka töösuhte lõppemise etapis.

Kui puuduvad andmekaitsetingimused, ei ole tööandja tõenäoliselt ka analüüsinud, kas ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil on lubatud näiteks kaameraid kasutada ja töötaja nimelist e-posti aadressi pärast töösuhte lõppemist avatuna hoida. Töötajale tekitab reeglite puudumine omakorda teadmatust, miks ja millisel eesmärgil näiteks kaameraid kasutatakse, töötaja kasutatavat e-posti aadressi vaadatakse ning millal kustutatakse e-posti aadress pärast töölt lahkumist.

Siinjuures on oluline ka märkida, et andmekaitsetingimuste koostamine on andmetöötlejale kohustuslik. Samuti peavad isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid olema kergesti kättesaadavad, arusaadavad ning lihtsalt ja selgelt sõnastatud.

Kuidas täpselt andmetöötlust töösuhetes käsitleda, saad teada töösuhete teabevarast.