Autor: Personaliuudised.ee • 29. mai 2019

Kuidas eristada head stressi halvast?

Väike stress kuulub elu juurde ja aitab meil hakkama saada keeruliste olukordadega. Kui aga stress ei anna järgi, vaid jääb kestma, siis positiivne mõju kaob ja asemele tuleb palju negatiivseid. Kuidas eristada head stressi halvast?
Foto: Pixabay

Tööasjad kipuvad unenägudesse, lähedase tervis teeb muret või tuul rahakotis tekitab halle juukseid? Väike stress on tuttav igaühele ja selles ei ole midagi halba. Stressi eesmärk on aidata toime tulla pingelistes olukordades.

Lühiajaline ja mõõdukas stress parandab näiteks probleemilahendamise ja keskendumise oskusi ning ergutab loovust. Ka vastupanuvõime paraneb.

Helsingi ülikooli neuroteadlane Katri Saarikivi tõstab esile, et näiteks kõne pidamine kasvatab tappurrakkude ja leukotsüütide arvu veres. Positiivne, lühiajaline stress paneb organismi tootma olulisi neurotransmittereid, nagu dopamiin ja noradrenaliin.

Neid aineid on vaja, et aju otsmikusagarad toimiksid hästi. Viimased on aga vajalikud igasuguseks keerulisemaks ajutegevuseks. Näiteks sõltub nendest empaatiavõime ja loov mõtlemine.

Lühiajalisel stressil on ka oma puudus – see võib enesekontrolli vähendada. Ühes uuringus anti uuritavatele valida endale kas tervislik või ebatervislik maiuspala. Lühiajalise stressi all olevad inimesed valisid enamasti ebatervisliku variandi. Stress muutis aju otsustusmehhanisme nii, et kiiresti meelehead tekitav valik tundus ahvatlevam, kirjeldab Saarikivi.

Pikaajaline stress mõjutab halvasti enesejuhtimisvõimet ja tervist

Kõik on hästi, kui stress kestab vaid lühikest aega. Kui aga tass ajab üle ääre, muutub stressi algselt positiivne mõju vastupidiseks. Neurotransmittereid, nagu dopamiin ja noradrenaliin, eritub liiga palju. Siis need enam ei toeta, vaid vastupidi, häirivad aju tegevust. Võime öelda, et meie sisemine juht kaotab kontrolli. Näiteks tekivad kergemini emotsionaalsed pursked. Plaanikohane tegutsemine või mitmekülgne mõtlemine enam ei õnnestu. Lisaks nõrgenevad tähelepanuvõime ja mälu.

Ka korduvad viirushaigused võivad olla märk liigsest stressist, sest krooniline stress soodustab haigestumist. Lisaks sellele võtab paranemine kauem aega. Põletikunäitajad veres on stressi tõttu kõrgemad. Seetõttu kasvatab pikaajaline stress riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, diabeeti, osteoporoosi ja teatud vähivormidesse.

Kroonilise stressi jäljed võivad olla ajus näha ja põhjustada lausa kudede hävinemist. Halvimal juhul võib stress sõna otseses mõttes aju närida. Näiteks kroonilist tööstressi on seostatud kudede hävinemisega otsmikusagara piirkonnas. See ei ole naljaasi, sest otsmikusagarat vajame loovaks mõtlemiseks.

Saarikivi on mures tänapäeva töökultuuri pärast, kus hinnatakse eneseohverdamist ja pidevat kiirustamist. See kõlab halvasti, aga kas saab midagi veel teha, kui kudede hävinemine on juba toimunud? Õnneks on aju väga paindlik ja kui olukord muutub, siis tavaliselt koed ka taastuvad. Näiteks leiti ühes uuringus, et kaheksanädalane puhkeperiood vähendas stressi ja taastas aju.

Tunne oma piire – nii teed vahet kahjutul ja kahjulikul stressil

Saarikivi soovitab mõelda järgmistele asjadele.

Kas sa suudad keskenduda, loovalt mõelda ja ennast kontrollida? Kui vastuseks on jah, siis tõenäoliselt pole tegemist kahjuliku stressiga. Kui aga tundub, et mõtlemine jookseb kinni ja nähvamist on raske tagasi hoida, siis peatu hetkeks ja analüüsi, milles on tegelikult asi.

Esmaabina tasub püüda rahuneda ja sügavalt hingata. Nii saad öelda oma kehale, et kõik on hästi. See muudab olukorra normaalseks ka ajus. Püüa kaotada võimalikud stressitekitajad enda ümbert ja leia regulaarselt hetki lõõgastumiseks.

Päeva maandamine veiniklaasi või õllega ei ole hea lahendus. Alkohol ei ole hea lõõgastumisvahend. See tuleneb näiteks sellest, et ka väike kogus alkoholi võib mõjutada une kvaliteeti. Kui aga taastumine on halb, lisandub stressi omakorda ka sellest.

Igavle ja aita teisi – nii väldid kahjulikku stressi

Kuigi aju on paindlik, on siiski kasulik stressi käsitleda juba enne võimalike probleemide tekkimist.

Stressimaandamisoskused on vajalikud ka töö seisukohalt. Kuna pikaajaline stress hävitab kudesid aju selles piirkonnas, mis on mõtlemise seisukohalt oluline, siis parim oleks stressi vähendada juba kohe, kui see tekib.

1. Lõdvestu ja anna endale luba igavleda

Kui vajad töös või vabal ajal loovat mõtlemist, siis lõdvestumisest paremat vahendit ei ole. Harrasta joogat, mediteeri, mängi lemmikloomaga, käi looduses või tee midagi, millega unustad kiirustamise. Vahel on hea mitte midagi teha. Väike igavus on ajule viljakas seisund, ütleb Saarikivi.

2. Teadvusta stressi head mõjud

Kas pead stressi ohuks või võimaluseks? Sinu vastus võib olla määravaks selles, kuidas stress sind mõjutab. USA-s tehtud uuringu kohaselt aitab stressi positiivsete mõjude teadvustamine vähendada negatiivseid mõjusid. Kergem öelda kui teha, aga proovida tasub.

Kui oled stressis ja usud selle negatiivseid mõjusid, võivad need negatiivsed mõjud tervisele olla suuremad kui siis, kui uskumused oleksid positiivsed.

3. Aita teisi

Kas teed vabatahtlikku tööd, aitad regulaarselt lähedasi või oled muidu abivalmis? Hea, sest teiste aitamine vähendab nii stressi kui ka selle negatiivseid mõjusid. Viie aasta pikkuses uuringus ei prognoosinud isegi väga tugev stress suremust neil, kellel oli harjumus aidata teisi.

4. Upu muusikasse

Muusika aitab stressiga toime tulla. Uuringus on leitud, et muusika, mida kuulati just lõõgastumise eesmärgil, vähendas stressi.

Allikas: tööheaolu.ee (tõlgitud veebilehelt yle.fi)

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456