Isikliku asja ajamisega tööajal on ülemusele vahele jäänud iga viies töötaja

Noored loodavad esimesele töökohale asudes kohe head palka saada, kuid enam kui 90 protsenti tööandjatest leiab, et noorte palgaootused on liiga kõrged, selgub CV.ee tööturu monitooringust.

Uus uuring paljastab, et iga kolmas noor ei valiks täna enam sama eriala, mida praegu õpib, kuna hariduse ja tööturu vajadused ei ühti – noored on pettunud palgas ja töö leidmise raskustes.

Mis teeb praktikast kogemuse, mis jääb eluks ajaks meelde? Või veelgi enam – mis teeb sellest hüppelaua tööellu? Liis Rossneri lugu on ehe näide sellest, kuidas hästi korraldatud praktika võib noorele spetsialistile tähendada palju enamat kui lihtsalt ainepunktide kogumist.

Paljud tööotsijad seisavad CVd koostades silmitsi küsimusega, kas lisada endast ka foto või mitte? Instari tööandja brändingu projektijuht Birgit Ruunik viis LinkedInis läbi küsitluse, kus 122 Eesti värbajat andsid vastuse: nad soovitavad CV-le pildi lisada. Otsus pole aga nii mustvalge, kui esmapilgul tundub.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.