Isikliku asja ajamisega tööajal on ülemusele vahele jäänud iga viies töötaja

Noored loodavad esimesele töökohale asudes kohe head palka saada, kuid enam kui 90 protsenti tööandjatest leiab, et noorte palgaootused on liiga kõrged, selgub CV.ee tööturu monitooringust.

Uus uuring paljastab, et iga kolmas noor ei valiks täna enam sama eriala, mida praegu õpib, kuna hariduse ja tööturu vajadused ei ühti – noored on pettunud palgas ja töö leidmise raskustes.

Mis teeb praktikast kogemuse, mis jääb eluks ajaks meelde? Või veelgi enam – mis teeb sellest hüppelaua tööellu? Liis Rossneri lugu on ehe näide sellest, kuidas hästi korraldatud praktika võib noorele spetsialistile tähendada palju enamat kui lihtsalt ainepunktide kogumist.

Paljud tööotsijad seisavad CVd koostades silmitsi küsimusega, kas lisada endast ka foto või mitte? Instari tööandja brändingu projektijuht Birgit Ruunik viis LinkedInis läbi küsitluse, kus 122 Eesti värbajat andsid vastuse: nad soovitavad CV-le pildi lisada. Otsus pole aga nii mustvalge, kui esmapilgul tundub.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”