Laapotti arvates ei tasu aga koosolekuid ka täielikult vältida, sest neil on ka oluline eesmärk. Nõupidamised peegeldavad ettevõtet väiksemas pildis ja sellel osalejad määratlevad, mis roll töökohal üldse on.
Ebaõnnestunud koosolekuid ikka juhtub ja siis tasuks analüüsida kahte asja. „Tähelepanu peaks pöörama sellele, mida tahetakse koosolekul teha ja mis seal tegelikult juhtub. Kui nõupidamine ebaõnnestub, siis vähemalt ühte neist peaks muutma. Kui koosoleku eesmärgid on liiga suured ja neid lihtsalt ei ole võimalik saavutada, siis ei ole ime, et see inimesi frustreerib. Samas kui koostöö koosolekul on kehv, siis ka see ei ole hea,” räägib Laapotti.
Kõigile hääl ja õigel ajal kohale
Laapotti sõnul tasub koosolek jätta pidamata siis, kui keegi osalejatest ei oska öelda, miks seda vaja on. Tähtis on ka koosoleku juhi roll.
Kaasamine on kõige olulisem. Koosoleku juht peaks saama kõik osalejad arutlema ja otsustamisel osalema. On hea teadvustada, et kommunikatsioon ei ole vaid info üleandmine, vaid ennekõike ühise tähenduse loomine. Samuti väärtustatakse seda, et koosolek järgib agendat: alustatakse õigel ajal ja tehakse seda, mis oli eesmärgiks.
Lapootti toob välja, et uuringud näitavad, et koosolekutesse suhtutakse siiski paremini, kui üldiselt arvatakse. Nõupidamistega ollakse pigem rahul kui rahulolematud. „Mõnikord võiks ehk hoopis oma hoiakud üle vaadata,” arvab ta.
Allikas: tooheaolu.ee (tõlgitud Talouselämäst)
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)