Tööotsijate tuleristsed ehk värbamiskogemus läbi kandidaadi silmade

Töövestluse õhkkond on tihtilugu pingeline: tööotsijal tuleb enamasti vestelda tundmatu inimesega ja lõpuks annab värbaja kandidaadi kohta ka hinnangu. Marlene (22) sõnul ei tohiks hea töövestlus olla liiga tõsine: „Tahan ära tajuda, millisesse kollektiivi astun ja sellest esimese tunde annab intervjueerija.” Vaba ja positiivne suhtlus võtab pinged maha ja aitab kandideerijal end avada: „Minu jaoks on oluline, et mind intervjueerivad inimesed on soojad, avatud ja sõbralikud. Sellega aitavad nad tekitada vaba keskkonna, mille läbi suudan mina end mugavalt tunda,” iseloomustab hiljutine tööotsija Kertu (35) head tööintervjuud. Sageli tunnevad kandidaadid, keda tööle ei valita, et kogu nende pingutus ja aeg on raisku läinud. Seda tunnet aitab tasakaalustada sõbralik ja siiras töövestlus – kui ettevõtte ei saa seekord kandidaadile tööd pakkuda, on vähemalt loodud hea kontakt ning tööotsija lahkub vestluselt positiivse emotsiooniga.

Brandemi uuringust selgus, et värbamisel saadud info mõjutab kandidaatide üldist arvamust tööandja kohta. Koguni 87,5% vastanutest nõustus, et värbamisel kogetu kujundab nende silmis tööandja mainet. Soe ja avatud suhtlus loob ettevõttest sarnase kuvandi. Kandidaat peab tundma, et just see ettevõte on koht, kus ta tahab oma päevad veeta. Ilmari (31) sõnul võib värbamisprotsess mõjutada ka seda, kas tööpakkumine üldse vastu võtta: „Halvasti ettevalmistatud ja läbiviidud värbamise korral kaaluksin tõsiselt, kas selle asutusega on mõtet end siduda.”

Tihti unustavad tööandjad, et mitte ainult nemad ei vali endale töötajat, vaid samamoodi valivad potentsiaalsed töötajad endale sobiva tööandja. Johanna (19) sõnul mõjutab värbamisel saadud info tema arvamust ettevõtte kohta: „See mõjutab seda 100%, sest kui tööandja on üleolev, tean kohe ära, et ma ei soovi selles ettevõttes töötada. Selle järgi saan juba eeldada, milline suhtumine võib olla minu kolleegidel oma töö vastu ning terve ettevõtte vastu.”

Tööintervjuu ei ole mõeldud ainult kandidaadi hindamiseks, vaid samamoodi peaks tööandja andma enda panuse ning kirjeldama ausalt ja läbipaistvalt ametipositsiooni ning ettevõtet. Nii on võimalik vältida olukordi, kus värbamisel maalitakse ettevõttest tegelikkusest erinev pilt. „Värbamisel on oluline täpselt ära rääkida, milline on töö iseloom – isegi kui töö on väga raske või närvesööv, tuleb kõik head ja halvad küljed välja tuua. Nii säilib ausus ja inimene saab rahulikult järele mõelda ning ilmselt aitab see vältida ka olukorda, kus uus töötaja lahkub ettevõttest kiiresti. Mõni inimene ju otsibki väljakutseid!” selgitab Kristel-Liis (22) aususe olulisust. Johanna (19) sõnul on avatud ja läbipaistev töövestlus selline, kus ta saab piisavalt palju informatsiooni enne tööle asumist: „Saan teada kõik tööülesanded, töökoha pakutavad soodustused ja arenguvõimalused.”

Kuigi värbamistrendid muutuvad ajas ning järjest enam hakatakse kasutama uusi vahendeid ja võtteid, nagu näiteks karjäärilehed, tööandja video ja juturobotid, on inimlikud suhtlemise alustalad püsinud samadena.