Kuidas hoida kaugtööd tegeva töötaja tervist?

Kaugtööd kasutatakse erinevatel põhjustel ja aina sagedamini. Kaugtöö aitab töötajal mugavamalt ühitada töö ja eraelu, näiteks tehakse kaugtööd selleks, et ei peaks oma kodust maapiirkonnas linna saginasse kolima, et jõuaks lapsele normaalsel ajal lasteaeda järele, et saaks loobuda igahommikustest ummikutest või pikast rongisõidust töökohta jne. Just nendel ja teistelgi põhjustel on viimase viie aastaga (2014-2018) kaugtöö tegemine Eestis kahekordistunud. 2018. aastal tegi Eestis kaugtööd ligi 107 000 töötajat. Kaugtööd tehakse kodus, raamatukogus, kohvikus ja teinekord ka ühistranspordis. Täiesti tavapärased on näited pereisadest, kes vastavad töistele e-kirjadele lapsega kodus olles, või noorukitest, kes teevad loengu vaheaegadel tööandjaga ärikohtumisi Skype'i vahendusel.

Algne rõõm, et suudetakse tööd ja eraelu ühitada, võib siiski peagi vaibuda. Kaugtööga kaasnevad ja sageli süvenevad samad mured, mis kontoris olles, kuid teinekord tekivad juurde ka täiesti uued probleemid.

Kaugtööd tegev töötaja võib avastada, et kodus või kohvikus ei olegi hea ega sobiv töötada. Vajadusest tööd ja pereelu ühitada töötatakse tegelikult tunduvalt halvemates tingimustes kui kontoris, unustatakse pöörata tähelepanu oma töökeskkonnale, tehakse tööd valedes asendites, halva valgustuse ja ilma puhkepausideta. Mõnikord võib kaugtöö tähendada pikaajalist üksinda töötamist ja sotsiaalset eraldatust, teinekord töö tegemist keset kärarikast kohvikut või kodus sagivaid lapsi. Kaugtööd võib iseloomustada ka suur tööintensiivus, töötamine õhtuti ja nädalavahetustel, senisest suurema vastutuse võtmine ning töö ja eraelu segunemine viisil, mis häirib nii töö- kui elukorraldust.