Mis võiks olla kontoriapteegis?

Tööõnnetused võivad juhtuda mistahes ametis, nii ka kontoritööl. Levinud tööõnnetused on seotud komistamise, libisemise või kukkumisega. Näiteks võib libiseda astudes maha loksunud ja koristamata jäetud kohvile. Libisemisega tipnenud õnnetus võib lõppeda rängalt, näiteks luumurruga ning kipsis käe või jalaga inimene on töölt kaua eemal. Õnnetuste põhjuseks võib olla ka töövahend. Näiteks kukkumine kontoritooliga. Niisamamoodi võib vajada töötaja kiiret esmaabi, kuna tõmbas sülle kuuma kohvi või lõikas noaga köögis sõrme.

Millised olulisemad abimehed võiksid kuuluda iga kontori esmaabikappi?

Vajaminevate esmaabivahendite nimekiri ja kogus oleneb ettevõtte suurusest, töötajate arvust, tekkivatest ohtudest, töötajate hajutusest töökohal jpm. „Esmaabikapis ei tohiks olla ühtegi ravimit, sest töötaja ei pruugi teada tema jaoks võõra ravimi sobimatusest või allergia tekkimise võimalusest,” rõhutab Sei ja lisab, et nõu tuleks pidada apteekriga. Ta soovitab esmaabikapi sisu kriitiliselt üle vaadata ja vajadusel puuduvad asjad soetada.

COVIDi ajal võiks olla ettevõtte apteeki varutud mõni ühekordne näomask, mida ise kanda või firma ootamatutele külastajatele anda.

Esmaabivahendite näidisloetelu (allikas tööelu.ee)

• Eri suuruses steriilne haavatampoon, rullside ja haavaplaastrid

• Haavaloputusvedelik või immutatud salvrätt haava puhastamiseks

• Rullplaaster või isekinnituv side

• Linasest või muust vastupidavast riidest kolmnurkrätik

• Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga

• Käärid või turvalõikur

• Ühekordsed lateksi- ja puudrivabad kaitsekindad

• Kunstliku hingamise mask

• Soojendustekk

• Ühekordne isekülmuv külmakompress või külmasprei

• Antiseptiline kätepuhastusvahend või antiseptilised nahapuhastussalvrätid

• Silmaloputusvedelik, kus silmadušš või kraanivee võimalus puudub

• Põletushaava geel või põletushaava side

• Esmaabivahendite kasutamise piltjuhend

• Esmaabi andmise piltjuhend