Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas töötajat saab kohustada rääkima kõike oma tervislikust seisundist?
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on saanud pöördumisi tööandjatelt küsimuses, kas tööandjal on õigus koroonaviiruse leviku olukorras nõuda töötajatelt terviseandmeid, et otsustada töötajate tööle lubamine.
Foto: scanpix
AKI peab vajalikuks selgitada, et nn õigustatud huvi alusel ei tohi töödelda eriliigilisi isikuandmeid, sh terviseandmeid. Seega saab terviseandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla seadusest tulenev alus või inimese nõusolek.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.