Autor: Kaija Teemägi • 17. aprill 2020

Tulekul!

Koolitus: Kaugtöö jätkusuutlik korraldamine

Koolitaja: Kaija Teemägi

Korraldaja: Äripäeva Aadeemia

Lisainfot saad SIIT!

Koroonakriis on näidanud, et inimeste käitumisharjumused võivad muutuda väga lühikese ajaga, sisuliselt päevadega. Näiteks on e-kaubandus saanud inimeste jaoks uue tähenduse ja ka töö tegemist mõtestatavad praegu paljud hoopis teisiti kui varem.

Paindlikkus muudatuste suhtes suureneb

Praeguses ühiskonnas on selgelt näha, et paindlikke tööviise praktiseerivatel ettevõtetel on eelis, kuna nende võimekus tööprotsessid eriolukorraga ümber kohandada on olnud suurem ja kiirem, halvamata ettevõtte vereringet. Esiteks aitab see lahendus hoida töötajate tervist, riskimata sellega, et ühel hetkel võib olla töölt (haiguse tõttu) eemal lõviosa töötajaid. Samas annab see võimaluse jätkata võimalikult suures ulatuses oma tööd nii nagu tavapäraselt. Paljude ametikohtade iseloom lubab enamikku ülesannetest teha kontori asemel ka kodus, teiste puhul saab vähemalt osa tööst teha distantsilt.

Kui laiendada seda mõtet tavalisse argipäeva, siis aitavad paindlikud tööviisid, sh kaugtöö, ka teiste ettetulevate muutustega kaasa minna ja olla konkurentsivõimelisemad tööturul, kus konkurentideks ei ole üksnes Eesti ettevõtted, vaid heade töötajate pärast pingutatakse üle kogu maailma. Kui hinnatud töötaja ütleb, et tahab pool aastat töötada Balil, siis on juht fakti ees, kas lasta tal minna ja otsida uut inimest mitu kuud või pakkuda töötajale töötada aja- ja kohapaindlikumalt. Kui paindlikkuse koguväärtust mõistetakse, on tunduvalt lihtsam ka töötajaid tulevikus leida ja hoida.

Vundament laotakse õigele mõtteviisile ja usaldusele

On palju räägitud, et kaugtöö eeldab häid tehnilisi vahendeid ja korralikku internetiühendust. Ilmselt on kriisi esimeste nädalatega omal nahal ära testitud, mis videokoosolekute lahendused kellelgi sobivaimad on või kuidas saada tööle erinevad failivahetusplatvormid. Need praktilised küsimused on üldjuhul kiiresti seljatatavad, ka tavaelu situatsioonis. Küll aga on hoopis suurem katsumus ja eeldus kaugtöö toimimiseks juhtide mõtteviisi muutmine. Selleks, et mujal kui kontoris sülearvuti kaant avavad töötajad oma tööd teha saaksid, on tähtis, et terve töökliima säiliks. Veel näib paljudele juhtidele keeruline küsimus, kuidas saab töö sama hästi või vahel isegi paremini tehtud siis, kui töötajad ei ole koos ühe katuse all. Tegelikult aga näitavad uuringud ja ka Elisa kogemus, et töötajate rahulolu ja produktiivsus paraneb.

Seega eeldab kaugtöö usaldust juhi ja töötaja vahel. Esimene ja kõige olulisem asi on leppida kokku reeglid, millest ettevõte kaugtööd tehes lähtub. Need on vajalikud nii töötajale kui ka juhtidele. Vundament laotaksegi usaldusele ja ühisele arusaamale.

Näe pikemaajalisi eeliseid

Kui eriolukorras üldse midagi positiivset näha, on see väärt kogemus, mis loob hea ettevalmistuse nii töötajatele kui ka eelkõige juhtidele – aitab näha, kuidas tööd saab vajadusel paindlikumalt ümber korraldada ning murda aga-me-oleme-alati-nii-teinud-mõtteviisi. Seetõttu ei tohiks suhtuda kaugtöösse kui ajutisse lahendusse, mis n-ö ajab asja ära, vaid näha pikemaajalisi võimalusi ja eeliseid. Kriis saab kord läbi, aga uusi harjumusi ei pea selja taha jätma. Soovitan seda võtta kui head praktikat, mida ei paku ükski läbimängitud kriisiõppus. Kaugtöö sõbralikkusest ja paindlikkusest on ettevõttele palju kasu nii eriolukorras kui ka rahulikumal ajal.