Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suur kokkuvõte: mis on kriisiga töötajate pühendumuses ja töötegemises muutunud?
Viimased kolm kuud on maailma mõjutanud rohkem ja kiiremini, kui keegi meist veel aasta alguses oleks osanud ette ennustada. Suur osa neist muutustest on seotud töötamise ja juhtimisega.
Ettevõtete ja organisatsioonide juhid on olnud koroonaviiruse kriisi ajal meeletu surve all. Peaaegu kõik on pidanud tööd ümber korraldama, põhjuseks kas kahanemine, kasv või refookustamine. Ümberkorraldused tuli otsustada ja ellu viia ülikiirelt ja ebakindlates oludes, kus iial ei tea, mida homne päev toob. Lisaks finantsvastutusele on selles terviseteemadest alanud kriisis juhtidel vastutus töötajate ja sageli ka klientide turvalisuse ja heaolu eest. Tulemuseks on see, et töötajad tunnevad, et nende tööandja kohtleb neid paremini kui eales varem. Nii negatiivne kui COVID-19 kriis ka ei ole, on see töötajate pühendumusele mõjunud väga positiivselt.
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele