Viimased kolm kuud on maailma mõjutanud rohkem ja kiiremini, kui keegi meist veel aasta alguses oleks osanud ette ennustada. Suur osa neist muutustest on seotud töötamise ja juhtimisega.
Ettevõtete ja organisatsioonide juhid on olnud koroonaviiruse kriisi ajal meeletu surve all. Peaaegu kõik on pidanud tööd ümber korraldama, põhjuseks kas kahanemine, kasv või refookustamine. Ümberkorraldused tuli otsustada ja ellu viia ülikiirelt ja ebakindlates oludes, kus iial ei tea, mida homne päev toob. Lisaks finantsvastutusele on selles terviseteemadest alanud kriisis juhtidel vastutus töötajate ja sageli ka klientide turvalisuse ja heaolu eest. Tulemuseks on see, et töötajad tunnevad, et nende tööandja kohtleb neid paremini kui eales varem. Nii negatiivne kui COVID-19 kriis ka ei ole, on see töötajate pühendumusele mõjunud väga positiivselt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.