Viimased kolm kuud on maailma mõjutanud rohkem ja kiiremini, kui keegi meist veel aasta alguses oleks osanud ette ennustada. Suur osa neist muutustest on seotud töötamise ja juhtimisega.
Ettevõtete ja organisatsioonide juhid on olnud koroonaviiruse kriisi ajal meeletu surve all. Peaaegu kõik on pidanud tööd ümber korraldama, põhjuseks kas kahanemine, kasv või refookustamine. Ümberkorraldused tuli otsustada ja ellu viia ülikiirelt ja ebakindlates oludes, kus iial ei tea, mida homne päev toob. Lisaks finantsvastutusele on selles terviseteemadest alanud kriisis juhtidel vastutus töötajate ja sageli ka klientide turvalisuse ja heaolu eest. Tulemuseks on see, et töötajad tunnevad, et nende tööandja kohtleb neid paremini kui eales varem. Nii negatiivne kui COVID-19 kriis ka ei ole, on see töötajate pühendumusele mõjunud väga positiivselt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”