Kuidas saab võtta 1. septembril vaba päeva?

COVID-19 viiruse levik ja sellega seoses kehtinud eriolukord mõjutas oluliselt ka töösuhteid. Nii on paljudel tööandjatel tulnud mõelda, kuidas kulusid optimeerida, sh kaaluda töötajate koondamist, nende töötasu vähendamist või töötasu maksmist ka ajal, kui töötajatele tööd pole pakkuda. Samuti on töötajad sõlminud kokkuleppeid puhkuse kasutamiseks ajal, mil seda oleks muul juhul kasutatud mõnel teisel perioodil aastas.

Iga uus kalendriaasta toob tööandjale kaasa vajaduse koostada puhkuste ajakava. Puhkuste ajakava tuleb koostada kalendriaasta esimese kvartali jooksul ja teha töötajatele teatavaks hiljemalt 31. märtsiks.

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ja saada selle perioodi eest vanemahüvitist.

Puhkuste aeg on alanud ja on olnud kuulda arvamusi, et töötajad ei vajagi puhkust, kuna on nii pikalt saanud olla kodus ning tööd on olnud vähe. Nii see kindlasti ei ole, vastupidi – segadus, teadmatus, hirm enda ja lähedaste tervise ning majandusliku turvatunde pärast on tekitanud märkimisväärset stressi ja puhkuseks sunnitud kodusolemist kindlasti pidada ei saa.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.