Septembris tehti Eestis esimest korda suuremahuline juhtide persoonibrändi uuring, mille eesmärk oli koguda kokku Eesti juhtide arusaamad persoonibrändi olemusest, selle teadlikkusest ja sellest, kuidas loovad juhid persoonibrändi kaudu väärtust ettevõttele ning meeskonnale.
Juhtide ja meeskondade arengupartner ning uuringu korraldaja Signe Ventsel sõnas, et uuringut inspireeris tegema paljude juhtide arvamus, et persoonibrändiga tegelemine on pigem teisejärguline. „Meeskonnakoolitustel persoonibrändi vajalikkusest rääkides kuuleb alati palju erinevaid vabandusi, miks seda pole aega teha, miks see ikka pole oluline ja kas see ikka aitab konkurentsieelist luua. Uuringutulemused kinnitavad aga fakti, et paljud juhid peavad seda väga oluliseks, lihtsalt on erinevus juhtide teadmiste ja tegutsemiste vahel.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”