Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ave-Gail Kaskla-Kuprys: miks tasub just puhkamisele rohkem rõhku panna, et töötulemusi parandada
Inimesed on sajandeid mõistnud, et puhkus on edu, tervise ja õnne jaoks ülioluline. Öeldakse ju, et isegi jumal puhkas seitsmendal päeval ja on teada, et traditsiooniliselt on seda teinud ka inimesed.
Viimase paarikümne aasta jooksul loobub aga üha enam töötajaid oma puhkeajast, vahetades selle järjest enamate töötundide vastu kontoris või kaugtööl. Kasvanud töömahud ja hägustunud piirid töö ja pereelu vahel on pannud paljusid loobuma traditsioonilise puhkuse võtmisest. Ka töölepingu seadusega on sätestatud ainult puhkuse saamise õigus, kuid puhkuse kasutamisest keeldumist sätestatud ei ole.
Samas, nii kummaline kui see ka pole, võib aga töö efektiivsuse tõeline saladus peituda just vähem töötamises ja rohkem puhkamises. Toon välja 7 punkti, mis selgitavad, miks ja kuidas puhkamine tegelikku töösooritust parandab.
Aitab hoida aju teovõimelisena
Aju töötab nagu iga teine lihas – see tähendab, et ka aju võib liiga palju ja intensiivselt kasutades kuluda ja väsida ning taastumiseks on vaja puhkust. Tööst vaba aeg on motivatsiooni suurendamiseks, minevikust õppimiseks, tuleviku kavandamiseks, uue teabe töötlemiseks, mälestuste loomiseks, probleemide lahendamiseks, keskendumisvõime säilitamiseks ja isiklike väärtuste mõtestamiseks hädavajalik. On ka selge, et ilma nende protsessideta on raske midagi saavutada. Teisisõnu, puhkamine võib-olla üks kõige olulisemaid tegureid töökohal jätkuva edu saavutamiseks.
Aitab olla loovam
Üha rohkem uuringuid kinnitab, et regulaarselt mõttele puhkuse andmine soodustab loovust, samas kui puhkepäevade võtmata jätmine võib innovatiivset mõtlemist kahjustada. See võib seletada neid teadvussähvatusi, mis tulevad vahel duši all või pärast uinakut – aina enam leiab ka tõendamist, et aju jaoks on värskete ideede genereerimiseks puhkus hädavajalik. Väidetakse isegi, et Albert Einstein mõtles relatiivsusteooria välja just rattaga sõites.
Võimaldab teha vähema aja jooksul rohkem
Uuringutes leitakse, et töölt vaba aja võtmine võimaldab tõhusamalt töötada olukordades, kus jõuate punktini, kus töö on muutunud raskeks või tüütuks ja monotoonseks. Uuringud on näidanud, et töötajad, kellel paluti igal nädalal töötada üks päev vähem, muutusid aja jooksul tootlikumaks ja tundsid suuremat saavutusvajadust. Seevastu, sundides ennast tegema aina pikemaid tööpäevi ja jättes vahele puhkepäevi, väheneb tootlikkust tegelikult nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.
Hea teada!
Kõrgelt hinnatud tööpsühholoog Ave-Gail Kaskla-Kuprys räägib 11. veeburaril Personalitöö Aastakonverentsil sellest, kuidas suurendada juhtide vastutust oma inimeste vaimse võimekuse eest. Rohkem infot saad SIIT.
Seadus ütleb, et tööandja peab hoolitsema ka töötajate vaimse tervise eest, aga mida see tegelikkuses tähendab? Mida saab tööandja teha töötaja vaimse tervise hoidmiseks ja kuidas peaks enda vaimse tervise hoidmisesse panustama töötaja ise? Psühholoogi palkamine ettevõttesse ei ole ainult tagajärjega tegelemine – kuidas saab tööpsühholoog aidata ettevõtet tööstressi ja läbipõlemise ennetusel? Kuidas tõmmata piiri töö ja isikliku elu vahele?
Aitab teha paremaid otsuseid
Liiga pikalt ja ilma vaheaegadeta töötamine võib aju väsitada ja see omakorda vähendada keskendumisvõimet, suurendada halva tuju võimalust ja üldiselt vähendada emotsionaalset võimekust. Tulemuseks on vaimse võimekuse üldine langus, mis muudab heade plaanide või otsuste langetamise üha raskemaks. Seevastu korrapäraste lühikeste pauside pidamine ja nende kombineerimine iganädalaste puhkepäevadega võimaldab ajul oma võimeid täiendada, nii et on võimalik teha läbimõeldud ning teadlikke valikuid ja otsuseid nii tööl kui ka eraelus.
Hoiab haigused eemal
Hetkel kuum
Haigena tööl olles ei saa töötaja kindlasti maksimaalselt panustada ning haiguslehele jäädes jääb kogu töö hoopistükkis tegemata. Puhkepäevad aitavad aga kehal ja immuunsüsteemil end tugevdada, nii et haigestumise risk on väiksem ja töötulemused paremad.
Aitab tagada hea ja kvaliteetse une
Uuringud näitavad, et unepuudus vähendab inimese keskendumisvõimet, muudab suuremaks tõenäosuse alkoholi tarbimiseks ja vähendab üldist töövõimet. Seevastu regulaarsete puhkepäevade kombineerimine heade uneharjumustega (näiteks elektroonika voodist eemal hoidmine, pimendavate kardinate kasutamine ja mugava madratsi valimine) võib märkimisväärselt parandada võimalusi välja puhata ning töötada tööpäeval maksimaalse võimsusega.
Annab aega oma tegemised üle vaadata ja nende üle järele mõelda
Aja maha võtmine annab võimaluse hinnata töökorraldust ja -protsesse ning vastavalt vajadusele kohandusi teha. Mõtlemisaega võtmata on oht säilitada sellised tööharjumused või -protsessid, mis tegelikult töötaja tõhusust ei paranda ega toeta. Puhkepäev on ka hea aeg oma saavutuste tähistamiseks ja eesmärkide värskendamiseks, et naasta tööle uue motivatsiooniga ning uusi edukaid tegevusi korda saata.
See kõik taandub sellele, et tööle kaasatud energia ja teadlikkus mõjutavad inimese produktiivsust palju rohkem kui tundide arv, mis veedetakse laua taga istudes. Energia ja vaimsete ressursside vastutustundlik haldamine, seades prioriteediks regulaarsed puhkepäevad ja tööpäevasisesed pausid, võimaldavad vältida vaimset ja füüsilist läbipõlemist, nii et töötaja toimiks kõige paremal ja efektiivemal moel just töötamiseks ettenähtud ajal.
Seotud lood
- ST
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Enimloetud
4
6
Lisatud meeleolukas galerii!
Viimased uudised
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud meeleolukas galerii!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele