Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida tuleks jälgida töötasu vähendamisel?
Seoses juba umbes aasta vältel kestnud ülemaailmse pandeemiaga on paljud tööandjad olukorras, kus senise töötasu maksmine ei ole enam võimalik, mistõttu soovitakse kriisist tingituna töötasu vähendada.
Kuna kevadel puhkenud tervisekriis tõi kaasa muutused töökorralduses ja tööturul, siis küsiti tööandjatelt soodustuste pakkumise kohta viimase kuue kuu jooksul (aprill–september 2020).
Jõulude või jaanipäeva lähenedes terendab avalikus sektoris töötades enamasti preemia, kuid erasektoris võib sellest unistada vaid edu harjal. Kas preemia või lisatasu peaks kajastuma töölepingus ja seda tuleks töötajate motiveerimiseks igal võimalusel maksta?
Reastasime Eesti tarkvarasektori ettevõtted kolmanda kvartali keskmise palga järgi. Kui võidu tõi enam kui 6400eurone kuupalk, siis 50 parema sekka jõudmiseks tuli töötajaile maksta vähemalt 3000eurost keskmist palka.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.