Kaugtöö toob kaasa töötajate suurema jälgimise
Koroonapandeemia on vähendanud inimese asukoha olulisust töötegemisel. Näiteks 2020. aasta II kvartalis oli Eestis ligi 200 000 kaugtöötajat, mis on tavapärasest 40% rohkem. Kaugtöö kiire levik tõstab küsimuse alla töötajate tegevuse jälgimise, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu portaalis palgauudised.ee.
Koroonapandeemia ajal tekkinud kaugtööharjumus tähendab tulevikus lihtsamaid võimalusi kontorist eemal töötada, näiteks maakodust või päikesereisil. See omakorda tõstab vajaduse kasutada tehnoloogiat inimeste juhtimises ning nende tegevuse tõhususe hindamises. Igast inimese liigutusest jääb järgi digitaalne andmejälg, mis tänu serverimahtude suurenemisele võib salvestatud jääda ka kauemaks kui tema enda eluiga. Kas kohale on jõudmas jälgimistöökohtade tulevik, kus iga töötaja liigutus on arvel ning loovust ergutaval molutamisel ei ole kohta?
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
NB! Lisatud esikümnete tabelid valdkondade ja maakondade lõikes!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele