Koroonapandeemia on vähendanud inimese asukoha olulisust töötegemisel. Näiteks 2020. aasta II kvartalis oli Eestis ligi 200 000 kaugtöötajat, mis on tavapärasest 40% rohkem. Kaugtöö kiire levik tõstab küsimuse alla töötajate tegevuse jälgimise, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu portaalis palgauudised.ee.
Koroonapandeemia ajal tekkinud kaugtööharjumus tähendab tulevikus lihtsamaid võimalusi kontorist eemal töötada, näiteks maakodust või päikesereisil. See omakorda tõstab vajaduse kasutada tehnoloogiat inimeste juhtimises ning nende tegevuse tõhususe hindamises. Igast inimese liigutusest jääb järgi digitaalne andmejälg, mis tänu serverimahtude suurenemisele võib salvestatud jääda ka kauemaks kui tema enda eluiga. Kas kohale on jõudmas jälgimistöökohtade tulevik, kus iga töötaja liigutus on arvel ning loovust ergutaval molutamisel ei ole kohta?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.