Kaugtöö toob kaasa töötajate suurema jälgimise
Koroonapandeemia on vähendanud inimese asukoha olulisust töötegemisel. Näiteks 2020. aasta II kvartalis oli Eestis ligi 200 000 kaugtöötajat, mis on tavapärasest 40% rohkem. Kaugtöö kiire levik tõstab küsimuse alla töötajate tegevuse jälgimise, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu portaalis palgauudised.ee.
Koroonapandeemia ajal tekkinud kaugtööharjumus tähendab tulevikus lihtsamaid võimalusi kontorist eemal töötada, näiteks maakodust või päikesereisil. See omakorda tõstab vajaduse kasutada tehnoloogiat inimeste juhtimises ning nende tegevuse tõhususe hindamises. Igast inimese liigutusest jääb järgi digitaalne andmejälg, mis tänu serverimahtude suurenemisele võib salvestatud jääda ka kauemaks kui tema enda eluiga. Kas kohale on jõudmas jälgimistöökohtade tulevik, kus iga töötaja liigutus on arvel ning loovust ergutaval molutamisel ei ole kohta?
Seotud lood
Tänapäeval on üks suurimaid väljakutseid tööandjana see, kuidas hoida töötajad terved, motiveeritud ja produktiivsed. Ergonoomiline töökeskkond ei ole enam lihtsalt mugavus vaid strateegiline investeering, mis vähendab tööga kaasnevaid terviseriske ning parandab ettevõtte tulemuslikkust.
Enimloetud
1
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
2
5
Viimased uudised
Inimese üldine psühholoogiline toimevõimekus on maksimaalne vanuses 55–60 eluaastat.
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Üritused
Hetkel kuum
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Mehed töötavad stabiilsemalt, kuid panustavad pereellu ja enesetäiendamisse vähem!
Uuel aastal on valitsussektori palgatõus oodatust suurem.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele