Teie töökaaslased võivad olla hädas vaimse tervise probleemidega, seepärast tekitab halvustava alatooniga keelekasutus – näiteks „ta on peast segi” või „tal on probleeme” – ebaturvalise töökeskkonna.
Igal kümnendal inimesel on tänapäeval mõni vaimse tervisega seotud diagnoos ja suure tõenäosusega on selliseid inimesi ka nende seas, kellega te koos töötate või kelle ülemus olete. Ülemaailmne pandeemia, sotsiaalne rahutus, pingeline majanduslik olukord, kaugtöö ja kõik muu, mida me möödunud aasta kevadest peale oleme kogenud, viis paljude töötajate vaimse ja emotsionaalse tervise viimase piirini, pannes nad paigal tammuma või halvemal juhul oma isikliku kriisiga üksi jääma.
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.