Põhjamaise temperamendiga inimestele on iseloomulik vaoshoitus – tundeid niisama lihtsalt välja ei näidata. Kui aga aja jooksul palju tundeid alla suruda, võib elu inimest ühel hetkel raputada selliselt, et tunded paiskuvad eneselegi ootamatult välja.
Tunnetel ja emotsioonidel tuleb vahet teha. Emotsioon on vahetu ja kohene reaktsioon, aga tunne on sügaval inimese sees. Reaktsiooni saab valida, tunnet aga mitte – see lihtsalt tekib. Töökollektiivid koosnevad väga erinevate kogemustega inimestest. Sestap tuleb teadvustada, et kui inimese emotsioonid on kergesti nähtavad, siis tundeid võib pikalt endas hoida, näidates välja hoopis vastupidist. Mida enam proovime inimese tegelikest tunnetest, mitte vaid emotsioonidest aru saada, seda avatumaks ja paremaks muutuvad suhted, kuna tekib selgem arusaam, miks inimene käitub nii, nagu ta käitub.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”