Põhjamaise temperamendiga inimestele on iseloomulik vaoshoitus – tundeid niisama lihtsalt välja ei näidata. Kui aga aja jooksul palju tundeid alla suruda, võib elu inimest ühel hetkel raputada selliselt, et tunded paiskuvad eneselegi ootamatult välja.
Tunnetel ja emotsioonidel tuleb vahet teha. Emotsioon on vahetu ja kohene reaktsioon, aga tunne on sügaval inimese sees. Reaktsiooni saab valida, tunnet aga mitte – see lihtsalt tekib. Töökollektiivid koosnevad väga erinevate kogemustega inimestest. Sestap tuleb teadvustada, et kui inimese emotsioonid on kergesti nähtavad, siis tundeid võib pikalt endas hoida, näidates välja hoopis vastupidist. Mida enam proovime inimese tegelikest tunnetest, mitte vaid emotsioonidest aru saada, seda avatumaks ja paremaks muutuvad suhted, kuna tekib selgem arusaam, miks inimene käitub nii, nagu ta käitub.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.