Haridus- ja teadusministeeriumi töösuhete ja tasustamise valdkonna juht Saale Kaingule sobib avalikus sektoris töötamine, sest ta tahab muuta elu paremaks, aga tegutseda kindlas raamistikus. Talle meeldib otsida mõistlikke lahendusi reeglite sees, vahel ka reegleid paremaks muutes.

- „Inimese tegude suurust ja sügavust ei näita alati see, kui mitut erinevat asja ta teha suudab," usub Saale.
- Foto: Tiit Mõtus
Saale on õppinud personalijuhtimise erialal, aga mitte Eestis. „Teadsin psühholoogi ja füüsiku tütrena juba väiksena, et lähen ülikooli – see on perekondlik muster,” märgib ta. Tubli koolitüdrukuna, kes kõike hästi tegi, oli aga raske edasi õppimiseks eriala valida. Esimene valik – rootsi keel – sai tehtud kirge järgides. „Minu perekonnal olid sõbrad Rootsis elavate väliseestlaste seas, aga 1993. aastal oli juba piisavalt neid, kes olid Noarootsi koolis või au pair`ina Rootsis keelt õppinud, ja nende seitsme hulka, kes vastu võeti, ma ei jõudnud," tunnistab ta toonaste konkurentide keeleoskuse paremat taset.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.