Kui koolitaja Kaido Pajumaa 15 aastat tagasi eluga tupikus olles mentorilt kuulis, et peab oma sisemaailma korrastama, ei saanud ta aru, mida sellega mõeldi.
„Ma ei olnud kunagi niimoodi mõelnud. Keegi polnud mind õpetanud ennast kõrvalt jälgima,“ tunnistab Kaido ja meenutab oma haridusteed kirjeldades, et tegi kaheksandas klassis pärast isaga rääkimist otsuse, et hakkab hästi õppima. Tal oli plaan minna kommertsgümnaasiumisse ja hiljem õppida majandust, et saada eluks hea vundament. Toona olid populaarsed erakoolid, nii et Tartus elades langes kaalukauss Fontese/Audentese (toonane rakenduslik kõrgkool Tartus) kasuks. „Pakutav praktiline, ettevõtlusele orienteeritud kõrgharidus tundus põnev. Sain isaga kaubale, et lähen rahvusvahelist finantsjuhtimist õppima,“ on ta tänulik, et isa oli valmis õpinguid rahastama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”