Kui koolitaja Kaido Pajumaa 15 aastat tagasi eluga tupikus olles mentorilt kuulis, et peab oma sisemaailma korrastama, ei saanud ta aru, mida sellega mõeldi.
„Ma ei olnud kunagi niimoodi mõelnud. Keegi polnud mind õpetanud ennast kõrvalt jälgima,“ tunnistab Kaido ja meenutab oma haridusteed kirjeldades, et tegi kaheksandas klassis pärast isaga rääkimist otsuse, et hakkab hästi õppima. Tal oli plaan minna kommertsgümnaasiumisse ja hiljem õppida majandust, et saada eluks hea vundament. Toona olid populaarsed erakoolid, nii et Tartus elades langes kaalukauss Fontese/Audentese (toonane rakenduslik kõrgkool Tartus) kasuks. „Pakutav praktiline, ettevõtlusele orienteeritud kõrgharidus tundus põnev. Sain isaga kaubale, et lähen rahvusvahelist finantsjuhtimist õppima,“ on ta tänulik, et isa oli valmis õpinguid rahastama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.