Tööõiguses on sel aastal toimunud päris palju muudatusi ja olulisimad neist puudutavad kaugtöö reguleerimist. “Legaliseeriti see, mis oli paari viimase aastaga praktikaks kujunenud,” rääkis hommikuprogrammis raamatupidamisbüroo Robby&Bobby juht Krista Teearu.
- Raamatupidamisbüroo Robby&Bobby juht Krista Teearu rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis alanud aasta olulisematest muudatustest raamatupidamise ja tööõiguse küsimustes. Foto: Raul Mee
Töötajal ei ole õigust nõuda kaugtööle minekut, see toimib kokkuleppel. Samamoodi on töökoha sisustusega – kui kontoris on töökoht sisustatud, ei ole tööandja kohustatud veel teist täistöökohta sisustama,” kirjeldas Teearu muudatusi. Sisuliselt on kaugtöö puhul paika pandud tööandja vastutuse ulatus.
Seotud lood
Kuus olulist õigusaktide muudatust tööandjatele, mis juba jõustusid äsja lõppenud aastal või jõustuvad käesoleva aasta alguses, on ritta seadnud ja lugeja ette toonud Eesti Tööandjate Keskliit. Personaliuudistel on hea meel neid ka oma lugejatele üle korrata.
Homme jõustub töölepinguseaduse muudatus, millega tekib uus töövorm ja mõiste “iseseisva otsustuspädevusega töötaja”. Mida muudatus tähendab ja keda see puudutab, selgitab advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi.
Koroonaaeg hakkab kõige muu maailmas toimuva taustal unustuse hõlma vajuma, kuid kodukontor on tulnud, et jääda. Seda kinnitab 19. novembril 2022 jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis paneb täpsemalt paika töötaja ja tööandja vastutuse kodukontori korraldamisel.
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.