Tööõiguses on sel aastal toimunud päris palju muudatusi ja olulisimad neist puudutavad kaugtöö reguleerimist. “Legaliseeriti see, mis oli paari viimase aastaga praktikaks kujunenud,” rääkis hommikuprogrammis raamatupidamisbüroo Robby&Bobby juht Krista Teearu.

- Raamatupidamisbüroo Robby&Bobby juht Krista Teearu rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis alanud aasta olulisematest muudatustest raamatupidamise ja tööõiguse küsimustes.
- Foto: Raul Mee
Töötajal ei ole õigust nõuda kaugtööle minekut, see toimib kokkuleppel. Samamoodi on töökoha sisustusega – kui kontoris on töökoht sisustatud, ei ole tööandja kohustatud veel teist täistöökohta sisustama,” kirjeldas Teearu muudatusi. Sisuliselt on kaugtöö puhul paika pandud tööandja vastutuse ulatus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuus olulist õigusaktide muudatust tööandjatele, mis juba jõustusid äsja lõppenud aastal või jõustuvad käesoleva aasta alguses, on ritta seadnud ja lugeja ette toonud Eesti Tööandjate Keskliit. Personaliuudistel on hea meel neid ka oma lugejatele üle korrata.
Homme jõustub töölepinguseaduse muudatus, millega tekib uus töövorm ja mõiste “iseseisva otsustuspädevusega töötaja”. Mida muudatus tähendab ja keda see puudutab, selgitab advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi.
Koroonaaeg hakkab kõige muu maailmas toimuva taustal unustuse hõlma vajuma, kuid kodukontor on tulnud, et jääda. Seda kinnitab 19. novembril 2022 jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis paneb täpsemalt paika töötaja ja tööandja vastutuse kodukontori korraldamisel.
Kujutlege ette tööpäeva, kus meeskonnakoolitus või koosolek tähendab slaidide ja kohvipauside kõrval rahu ning männimetsa vaikuses tehtud otsuseid. Ühist lõbusat olekut mitte kontoriseinte vahel, vaid loodusmatkal või saunakuumuses. Just sellist mõnusat ja innustavat keskkonda pakub Roosta Puhkeküla septembrist maini, mil suvine suurem sagimine on möödas.