Tänavune aastakonverents jälgis töötaja elukaare kulgu ettevõttes

Konverentsipäev oli mugavamaks jälgimiseks jagatud kolmeks suuremaks teemaplokiks – värbamine, tööelu ja offboarding ning vastuseid otsiti küsimustele, kuidas leida endale õiged töötajad ja kuidas tagada edukas töösuhe algusest lõpuni. Uurisime, kuidas hoida parimat töökeskkonda, saavutada tulemusi ja minna sõbralikult lahku. Nendele küsimustele vastasid oma ala spetsialistid, kes aitasid kogu teekonna edukalt läbida.

Personalijuhtide põletavaim küsimus on, kust leida sobivat tööjõudu. Tegelikult küll, kust leida ÜLDSE tööjõudu. Kuidas tuua tööturule inimesed, kes on mingil põhjusel eemale jäänud? Kuidas panna nad end väärtuslikena tundma ka siis, kui kaalukauss pole nende kasuks langenud?

Avaettekandes jagas viit suurepärast ideed parima kandidaadikogemuse pakkumiseks RecruitLabi community manager Marie Evart ning kohe pärast seda kirjeldas Piret Luts Nortalist, kuidas andmeanalüütika abil edukalt värvata. Evart selgitas, mida ettevõte saab rakendada, et tema juurde tööle kandideerijate kogemus oleks positiivne ja hea sõna läheks levima. Ta soovitas kasutada aega targasti ja mõelda läbi, kas ettevõttes kasutatakse piisavalt tehnoloogiat, et värbamistööd hõlbustada. Mõtle läbi, kas see, et ma teen midagi korduvalt, annab tulemusele mingi lisaväärtuse või on mõistlik see tegevus automatiseerida? Kindlasti aga motiveerib see, kui näeme viimaks progressi.

3. Sõnastus! Järjepidevus! Räägi sama keelt – võrdle õunu õuntega, mitte apelsinidega. Jaga oma andmeid ettevõttega ja õpeta ka nemad seda keelt rääkima.

Work in Estonia juht Anneli Aab selgitas, kuidas toimida, kui kohalikult tööturul sinu talenti ei ole ja ta on vaja välismaalt sisse tuua. Aab tõi näiteid, mis puhul tuleks välisvärbamist kaaluda, ja kirjeldas, miks Eestit töösihtkohana üldse valitakse. Selgub, et meil on üksjagu boonuseid, mida välistalentidele pakkuda, ent mõnevõrra teadvustamata on põhjused, miks meilt edasi liigutakse. Kaasates välistalenti, ei saa unarusse jätta tema peret, sest just pere on peamine põhjus, miks välistalendid meilt peagi edasi liiguvad – tasub panustada ka välistalendi pere integreerimisse, luua spouse-programme ja klubisid, kaasata lapsi jne. Esinejale suunatud küsimustest selgus, et probleemne on ka tervishoiuga seonduv, nt keeruline on leida perearsti jmt.

Lennundusettevõtte Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots astus aga lavale korraga kahtedes kingades – tema ettekandes said tähelepanu vanad ja noored ning kogemusloost selgus, kuidas on Magneticus toime tuldud eri põlvkondadest inimeste värbamisega. Risto jagas nõuandeid, kuidas juhina eri põlvkondadega suhelda, et luua generatsioonide vahel positiivne sünergia ning tõhus koostöö ja üksteisemõistmine.

Kui suudame eri generatsioonid koos tööle panna, juhtub midagi väga võimsat, usub Mäeots. Ta kannab firmat juhtides nii otseses kui ülekantud tähenduses kaht jalanõud – kinga ja tossu – ning põhjendas, miks ei tohi kummassegi neist kinni jääda. Ta tõi välja, et kui paindlik tööaeg on tänapäeval juba võrdlemisi tavaline, tuleks nüüd valmis olla järgmiseks paindlikkuseks – psühholoogiliseks lepinguks. Ta kirjeldas ka, kuidas ehitada head sidet eri põlvkondadega, kuidas ennast nende seas positsioneerida, kuidas asju mitte isiklikult võtta, kuidas neile õiglaseid motivaatoreid (ja tasu!) pakkuda.

Töötaja ettevõttes oldud aja jooksul võib toimuda nii mõndagi, seda nii töötaja kui ettevõtte endaga. Kõigist võimalustest keskendusime tänavusel konverentsil töötaja tervisele – nii vaimsele kui füüsilisele – ning räägime ka tulemustest ja optimeerimisest.

Confido terviseteenuste spetsialist Taavo Velt pööras tööandja tähelepanu töötaja tervisesse panustamisele. Vastukaaluks õpetas psühholoog Andero Teras töökeskkonnas vaimset heaolu looma. Estanci Personalijuht Lilian Kuuslap jagas kogemust, kuidas väga töötajakeskses ettevõttes ka tulemustega joonele saada, ning Haldi Küla Scorost õpetas tööaega oskuslikult viielt päevalt neljale optimeerima.

Konverentsipäeva kolmas plokk keskendus töötaja ettevõttest lahkusmisele. Kuidas luua ettevõttes niisugust töökultuuri ja -keskkonda, et töötajad ei tahagi ära minna, ja kui lahkuvad, siis rõõmsana? Mismoodi näeb välja edukas offboarding ning millal ja millega see algab, kirjeldas enter-trainer Tiina-Katrina Kaber. Brett Lemsalu tutvustas Wise'i alumni-kogukonna tegemisi ja rääkis, miks tasub panustada ka ettevõttest lahkunud töötajatele.

Vastukaaluks tööjõupuuduse probleemile oleme majanduslikult kahjuks olukorras, kus paljud ettevõtted on sunnitud vähemate ressurssidega toime tulema ja ühe meetmena selleks ka töötajaid koondama. Eversheds Sutherlandi advokaat Marja Stina Saaliste kirjeldas töölepingu lõpetamisega seonduvaid riske ja tuletab muu hulgas meelde ka koondamistega seonduva – kõik ikka selleks, et valus ja ebamugav sündmus vähemalt juriidilisest küljest korrektseks muuta.

Konverentsipäeva jutujuht oli sel korral Personaliuudiste endine juht, tänane PARE tegevjuht Kai Saard.

Juba viiendat korda tunnustati konverentsi raames ka valdkonna ettevõtlikke inimesi ja anti pidulikult üle personalitöö edendaja tiitel. 2019. aastal valis žürii võitjaks Nortali personalijuhi Merje Kärneri, 2020. aastal osutus võitjaks toonane PARE tegevjuht Kärt Kinnas, 2021. aastal toona Fiizy personalijuhina töötanud Estel Pukk ja 2022. aastal tunnustati taas Nortali personalijuhti, kelleks tol korral oli Kadi Tamkõrv. Tänavuse konkursi tulemusena lisandus neile Telia personalidirektor ja PARE juhatuse esimees Ingrid Viinapuu. Tänavu on kõik neli varasemat võitjat ka konkursi žüriis.

Vaata ka fotograaf Raul Mee meeleolukat fotogaleriid!