Selleks, et lahendada koristajate ja kauplusetöötajate nappust, peame selgeks tegema, kes tulevikus neid töid tegema hakkavad. Kindel on, et riigipoolsed suured rahalised toetused annavad tööturule oma mõju.

- Heikki Mäki Foto: Andras Kralla
Riigikogu otsus tõsta peretoetusi, mille tagajärjel kasvab eelkõige kolme ja enama lapsega perede sissetulek, on iseendast samm, mida kasvava elukalliduse valguses on lausa südametu kritiseerida. Pole kahtlustki, et inimestel on käes keerulised ajad ja mida rohkem on leibkonnas ülalpeetavaid, kes ise tööl ei käi, seda suuremad on ka kulud. Uus toetussüsteem on juba palju kirgi kütnud, eelkõige selle poolest, et 1–2 lapse vanematele oli toetusmäära tõus väga palju väiksem kui nende jaoks, kel järeltulijaid 3 või rohkem. Aga samal ajal kui rahvastikuteadlased saavad vaielda, kas sellisel meetmel on edaspidi mõju Eesti iibe kasvule, on kaubandus- ja teenindusettevõtted tulnud lagedale oma murega - madalama palgamääraga ja samas suuremaid toetusi saavad inimesed ei pruugi enam tööle tulla, nad jäävad pigem päriselt kodusteks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.