Autor: Helen Roots • 30. märts 2023

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste tekkis töölepingu seadusesse ametiühingute ja tööandjate keskliitude toel.

Kuidas iseseisvat otsustuspädevust vormistada?

Iseseisva otsustuspädevuse klausel tuleb vormistada kirjaliku kokkuleppena töölepingus või selle lisas. Algatajaks võib olla nii töötaja kui tööandja, oluline on, et jõutakse omavahel kokkuleppele, mis ka kirja saab.

Kuidas lõpetada?

Kokkuleppe võib (kumbki pool) igal ajal üles öelda, teatades sellest ette 14 kalendripäeva.

Kellele selline töökorraldus sobib?

Sotsiaalministeerium on näinud, et iseseisvat otsustuspädevust sobiks rakendada ametites, kus inimesel on tõesti võimalik oma tööd iseseisvalt planeerida, sh näiteks teatud kõrgastme juhid, teadlased, tõlgid, juristid, raamatupidajad, toimetajad, teatud spetsialistid. Samuti sobib niisugune kokkulepe inimesele, kes on n-ö öökull ja kellel on väga raske ärgata hommikul kell 7 või ka kell 10, olla produktiivne enne pärastlõunat vm.

Iseseisva otsustuspädevuse eeldused

1. Töötaja on tööaja korraldamisel päriselt vaba, st ta võib teha tööd öösel, päeval, hommikul, õhtul, nädalavahetusel, riigipühal või muul ajal. St ta võib saata öösel kell kolm aruandeid, vastata meilidele nädalavahetusel või hilisõhtul ning tööandjat ei tohiks see häirida.

2. Võib kokku leppida, et töötaja osaleb siiski teatud koosolekutel, ent kuidas see praktikas välja nägema hakkab, seda näitab aeg. Seadusesäte on veel liiga värske.

3. Töötaja tööülesannetele võib endiselt määrata kindlad tähtajad.

PANE TÄHELE!

Kui sinu töövaldkond on seotud tööõigusega, pakub sulle kindlasti huvi juba 9. mail toimuv Heli Raidve tööõiguse seminar. Personaliuudiste menukaimal seminaril astub kuulajate ette Äripäeva aasta koolitaja 2015 ja 2022, Eesti tunnustatuim tööõiguse spetsialist Heli Raidve, kes annab ülevaate 2023. aastal jõustunud ja jõustuvatest töölepingu seaduse muudatustest ja toob osalejateni viimase poolaasta kurioosseimad riigikohtu lahendid. Pealekauba saad praegu soetada seminaripääsme soodushinnaga!

4. Töötaja peab olema teeninud kokkuleppele eelnenud kvartalis vähemalt Eesti keskmist töötasu. Tingimus on seatud töötaja kaitseks ja see tagab, et me ei hakka peagi nägema suures mahus nt teenindussektori töötajate arakasutamist.

5. Tööaega arvestatakse ühe kuu raames, seda ei saa rakendada kolme-nelja kuu raames summeeritud tööajana.

Mis iseseisva otsustuspädevusega töötajale ei rakendu?

1. Tööaja korraldus ja valveaja regulatsioon: töötajal on õigus teha tööd talle sobival ajal.

2. Öötöö ega iganädalase või -päevase puhkeaja piirangud: töötaja ei pea kinni pidama soovituslikust ööpäevasest tööajast, vaid võib koos pausidega töötada ka nt 16-17 tundi, kui ta nii otsustab, ja järgmisel päeval puhata, rannas käia vm.

3. Öösel ja riigipühal tehtava töö hüvitamise kord: töötajal on õigus töötada öösel ja riigipühal, kuid tal ei ole õigust nõuda selle eest hüvitist.

Mis aga rakendub?

1. Tööaja kokkulepe: kui on kokku lepitud, et töötaja töötab täistööajaga, siis see kokkulepe kehtib. Poole koormusega töötaja töötab samuti poole tööajast.

2. Ületunnitöö regulatsioon: see on kokkuleppeline.

Tööinspektsiooni nõustajad puutuvad sageli kokku juhtumikirjeldustega, kus kontoritöötaja teatab, et ta töötas nädalavahetusel, kuna ei jõudnud muul ajal kokkulepitud ülesandeid valmis. Kui aga kokkulepet ületunnitöö hüvitamiseks sõlmitud ei ole, tuleb paraku nentida, et töötaja on ise oma tööaega halvasti planeerinud.

SOOVITUS: kui töötaja ütleb, et ta ei jõua talle pandud tööülesandeid 40-tunnise töönädalaga ära tehtud, siis võib kokku leppida, et ta teeb ületunnitööd.

3. Töö tegemise aja piirang: keskmiselt võiks arvestada töötaja tööajaks (koos ületunnitööga) kuni 48 tundi 7-päevase töönädala jooksul.

Probleemkohaks on küsimus, kes töötaja tööaja üles märgib ja kuidas seda loetakse.

SOOVITUS: sellise kokkuleppe saabki teha vaid töötajaga, keda tööandja usaldab, kes suudab ennast ise hästi reguleerida. Töötaja, kelle sotsiaalmeedia konto on täis rannapilte, ent tööülesanded on tegemata, ei ole ehk päris see inimene, kellega ületunnitöö hüvitamise kokkulepet või iseseisva otsustuspädevuse kokkulepet üldse sõlmida.