Töölepingu lõpetamisel on kompromissileping parim asi, mida tööandja teha saab, selgitas tööõiguse spetsialist Heli Raidve Personaliuudiste tööõiguse seminaril.

- Tööõiguse tippspetsialist Heli Raidve Personalitöö aastakonverentsil 2021
- Foto: Raul Mee
Kompromissileping on iseseisev võlaõiguslik leping, kus pooled teevad vastastikuseid järeleandmiseid ja lepingu sõlmimine lõpetab õiguslikud vaidlused.
Kompromissiga saab maha võtta kõik töösuhetes tekkivad nõuded, millest tööandja on või peaks olema teadlik töölepingut lõpetades.
Ainus, millest kompromissileping ei päästa, on tulevikus tekkiv nõue ehk kutsehaigusega tekitatud tervisekahju. Põhjus on lihtne, aga see selgub, kui edasi lugeda.
Heli Raidve ettekandeid leiad meie
videokogust.
Tellijana saad neid vaadata igal ajal ja tasuta!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täpselt kuu aega tagasi, 24. detsembril jõustusid kolm töölepingu seaduse muudatust: ümber vaadati tähtajaliste töölepingute järjestikune sõlmimine ja pikendamine töötuna arveloleku ajal, TLS-sse lisandus mõiste "iseseisva otsustuspädevusega töötaja" ning IT-sektoris muutus paindlikumaks valveaja kasutamine.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes on tegemist juriidiliselt äärmiselt huvitava olukorraga!
Novembri lõpus toimunud Personaliuudiste tööõiguse seminaril võttis tööõiguse spetsialist ja Äripäeva aasta koolitaja Heli Raidve 2022. aastal jõustunud töölepingu seaduse muudatuste raames muu hulgas vaatluse alla ka puhkuste aegumise nüansi ehk selle „parim enne“ tähtaja.
Heli Raidve tööõiguse seminaril lahati kohtulahendit, mis näitas kätte töö asukohaga seotud riskid töölepingus ning selgitati hea usu põhimõtte järgimise olulisust.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.