Juba aastaid räägitakse aktiivselt elukestvast õppest ja selle olulisusest. Üha kiiremini muutuvas teadmistepõhises maailmas on väga oluline oskus analüüsida senist praktikat ja olla avatud uutele käsitlustele. Just sellest tuleneb ka elukestva õppe olulisus.

- Personalijuhtimise aastauuring kinnitab, et Eesti personaliinimesed õpivad peamiselt võrgustike kaudu, selgitab Helen Pärli võrgustike tähtsust.
- Foto: Meeli Küttim
Et elukestvast õppest saaks uus normaalsus, on oluline muuta ühiskonna arusaama õppimisest. Õpe ei pea tingimata toimuma vaid akadeemilises tasemeõppes või täiendõppe- ja koolitusprogrammide kaudu. Selleks, et omandada uusi hoiakuid, teadmisi ja oskusi võimalikult kiiresti ning püsida muutustega samas tempos, tulebki kasutada erisuguseid õpivorme. Üha olulisemaks muutuvad just informaalsed õppimise viisid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.