Millised on töötaja vaimse tervise probleemide esmased sümptomid?

Järgneb katkend raamatust „Läbipõlemisepideemia. Kroonilise stressi pealetung ja mida me saame selle vastu ette võtta.“

Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul puutub elu jooksul kas vaimse tervise probleemidega või neuroloogilise häirega kokku üks inimene neljast. Hetkel on vaimse tervise probleemidest mõjutatud umbes 450 miljonit inimest ning need on esirinnas nii tervisehäirete kui puuete määramise põhjusena.

Seetõttu on statistiliselt äärmiselt tõenäoline, et mingil hetkel oma karjääri jooksul puutume ka tööalaselt kokku vaimse tervise probleemidega. Mind paneb pidevalt üllatama organisatsioonide võimetus selliseid probleeme tunnistada ja nendega tegeleda.

Küll aga on kriitilise tähtsusega see, et juhid oleksid vaimse tervise temaatikaga kursis. Et nad teaksid midagi vaimse tervise probleemide ja selle kohta, millist mõju krooniline stress nende töötajatele avaldab. Internet pakub mitmesuguseid vaimse tervise teemalisi kursuseid ning need peaks läbima kohe tööle asudes, samuti peaks nende kursuste läbimine olema osa ettevõtte heaolustrateegiast. Iga töötaja peaks teadma põhilist, mis puudutab vaimset tervist töökohal, ning seda, kuidas ennast ja oma kaaslasi selle osas toetada. Kanada töötervishoiu ja tööohutuse keskus soovitab vaimse tervise probleemidest rääkides järgida järgmisi nõuandeid. Lisaks annavad nad nõu mitteverbaalsete märguannete kasutamiseks.

• Kasuta rahulikku kehakeelt. Lase oma käed lõdvaks ja kuula rääkijat.

• Ära seisa otse rääkija ees, vaid pigem veidike küljega tema poole.

• Jäta rääkijale piisavalt füüsilist ruumi. Hea vahemik kahe inimese vahel on umbes poolteist kuni kaks meetrit.

• Ole rääkijaga samal tasandil. Kui ta istub, siis lasku põlvedest allapoole või kummarda – ära kõrgu tema kohal.

• Pööra rääkijale tähelepanu. Ära tegele samal ajal millegi muu, näiteks telefonile või kirjadele vastamisega.

• Väldi ähvardavat kehakeelt – ära seisa kellegi vastas, käed puusas; ära näita näpuga ega vehi kätega; ära rista käsi rinnal.

Järgmine samm peaks olema info jagamine töötajale selle kohta, kust ja millisel moel on tal võimalik ettevõttesiseselt abi saada – on selleks siis olemas spetsiaalne programm või mitte. Veendu, et sul oleks kogu informatsioon järgmiste sammude kohta olemas juba enne seda, kui vestluse algatad. Sellised vestlused võivad kujuneda väga raskeks, seega on ettevalmistus oluline. Ja pea meeles, et sa ei ole sellel teekonnal üksi – võid ka ise abi paluda. Kindlasti aitab ettevõtte personaliosakond sind sellistele probleemidele läheneda.