Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.

- Raimo Ülavere
- Foto: Raul Mee
Mis asi on perfektsionism? Kujuta ette, et oled tööintervjuul. Ja seal küsitakse muu hulgas n-ö standardküsimus: mis on sinu suurim viga, suurim nõrkus? „Minu suurim nõrkus?“ Vaatad lakke või aknast välja, justkui kaalutledes ja otsides ja mõeldes … Ent vastus on ju tegelikult kohe ka olemas: „Ma kipun olema perfektsionist.“ Ja siis räägid innukalt oma „lemmikveast“: no eriti tõesti muud pole, kui see, et ma kipun palju tööd tegema, tahan, et kõik oleks ideaalne, ei jäta järele enne, kui asjad on superhästi tehtud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.