Elamisväärse palga määramine võib olla võtmeküsimus, mis määrab ettevõtte maine ja töötajate lojaalsuse. Kuigi palgakasv on olnud tagasihoidlik, jääb paljude töötajate sissetulek allapoole inimväärset taset. Kas tööandjad suudavad muutuvate ootustega sammu pidada?
Tallinn vs. Vilnius: elamisväärse palga erinevused Baltikumis on suuremad, kui arvata oskasime
  • Foto: Michele Ursi
Elamisväärse palga mõiste ulatub kaugemale pelgalt miinimumpalgast, keskendudes sellele, et inimene saaks lubada endale inimväärset elu. See hõlmab lisaks peavarjule ja toidule ka muid elu kvaliteeti parandavaid asju nagu vaba aja tegevused, tervishoid ja haridus. Eestis ja teistes Balti riikides on ettevõtted hakanud üha enam sellele kontseptsioonile tähelepanu pöörama, eriti suurenevate elamiskulude ja töötajate ootuste valguses.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.26, 11:00
Tiimiürituste loogika muutub: ettevõtted otsivad üha enam keskkonda, kus inimesed päriselt suhtleksid
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele