Naisjuhid otsivad enesekindlust ja mõjukust – arenguprogramm aitab neil tippu jõuda

Uuringud kinnitavd, et naiste peamised juhtimiskarjääri takistused ei ole seotud ambitsioonide puudumise, vaid ebaõiglusega karjääriredeli alguses - ka mikroagressioonide süsteemsete mustritega.

Nii Eestis kui ka teistes riikides tehtud uuringud näitavad, et keskastmejuhtide seas on naisi palju, aga tippjuhtkonda pääsemisel on õrnemal sool pahatihti klaaslagi ees. Miks see nii on ja kas kvoodid on ainus viis seda purustada?

Eesti naised ja mehed saavad tippjuhiks erinevaid teid pidi, seejuures kogevad naised teel juhiks arvukalt sooga seotud takistusi, selgub mõttekoja Praxise uuringust.

Sooline tasakaal ja võrdsete võimaluste edendamine organisatsioonides suurendab töötajate rahulolu ja töö tulemuslikkust, aidates kaasa jätkusuutliku ja mitmekesise töökeskkonna kujunemisele, kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti personaliarendusspetsialisti Helen Lükepaki värske uurimus.

Edukad ideed ei sünni alati koosolekulaua taga. Igapäevasest töökeskkonnast välja astumine annab meeskonnale võimaluse vaadata harjumuspärastele küsimustele värske pilguga, võtta aega sisulisteks vestlusteks ning ühendada töö teadliku taastumisega. Nii võib tavalisest seminaripäevast kujuneda midagi palju enamat kui lihtsalt järjekordne kohtumine kalendris.