Bolti tasustamise juht: kuidas luua õiglast ja motiveerivat tasusüsteemi aastal 2025

Palga määramine „kõhutunde“ järgi võib viia tõsiste õiguslike tagajärgedeni. Kui tööandja ei suuda põhjendada, miks kaks sarnase töö tegijat saavad erinevat palka, võib see viia diskrimineerimisvaidluse ja kahjunõudeni. Andmepõhine lähenemine aitab selliseid riske ennetada.

Raadiosaates „Finantsuudised fookuses“ keskenduti kahele võtmeteemale, mis on juhtide ja ettevõtjate jaoks olulisemad kui kunagi varem: kuidas kujundada tööandja väärtuspakkumine, mis suudaks ligi meelitada ja hoida parimaid talente, ning kuidas kasutada personalianalüütikat, et langetada juhtimisotsuseid teadlikumalt ja tõhusamalt.

Sooline palgalõhe on küll Eestis vähenemas, ent jätkuvalt problemaatiline. Statistikaameti andmetel teenisid naised eelmisel aastal meestest keskmiselt 13% väiksemat brutotunnipalka. Soolise võrdõiguslikkuse seadus kohtustab tööandjaid palgalõhe teemaga tegelema, kirjutab advokaadibüroo Rask partner ja vandeadvokaat Annika Vait.

Kuida luua hea töötasusüsteem, millega arvestada ja millest hoiduda - need on küsimused, mis tekitavad peavalu paljudele ettevõtetele. Anu Prandi ütleb, et lihtsustatult on olemas 3–4 eri tüüpi palgasüsteemi, parim valik võib olla kombinatsioon erinevatest tüüpidest.

Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.