Karjäärinõustaja: võib-olla tasuks enne järgmise inimese palkamist vaadata oma meeskonda nagu pliiatsikarpi

Juhte on tööturul väga palju ning üha olulisemaks saavad juhtide kohanemisvõime ja paindlikkus. Juht, kes jääb kinni mõttemalli „kunagi tehti asju nii“, jääb ilma ka headest positsioonidest.

Tööandjad võivad noori pidada kogenematuks, püsimatuks või liigset juhendamist vajavaks, kuid tegelik probleem on märksa karmim: noori jääb tööturul järjest vähemaks. Kui neile praegu võimalust ei anta, pole viie või kümne aasta pärast enam järelkasvu, kellest spetsialiste kasvatada.

Eestis on tuhandeid inimesi, kes tahaksid töötada, kuid kelle tervis seab neile teatud piirid. Sageli jäävad nad tööturult kõrvale mitte oskuste puudumise, vaid tööandjate eelarvamuste või hirmude tõttu. Kuidas ületada see nähtamatu barjäär, räägib Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni mitmekesisuse valdkonna juht Terje Sosi.

Kevadel valmivas Arenguseire Keskus raportis tuuakse välja peamised trendid ja võimalikud stsenaariumid olukorras, kus tööealine elanikkond väheneb, tööelu pikeneb ning vanemaealiste oskuste pidev uuendamine muutub üha olulisemaks.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.