Karjäärinõustaja: võib-olla tasuks enne järgmise inimese palkamist vaadata oma meeskonda nagu pliiatsikarpi

Juhte on tööturul väga palju ning üha olulisemaks saavad juhtide kohanemisvõime ja paindlikkus. Juht, kes jääb kinni mõttemalli „kunagi tehti asju nii“, jääb ilma ka headest positsioonidest.

Tööandjad võivad noori pidada kogenematuks, püsimatuks või liigset juhendamist vajavaks, kuid tegelik probleem on märksa karmim: noori jääb tööturul järjest vähemaks. Kui neile praegu võimalust ei anta, pole viie või kümne aasta pärast enam järelkasvu, kellest spetsialiste kasvatada.

Eestis on tuhandeid inimesi, kes tahaksid töötada, kuid kelle tervis seab neile teatud piirid. Sageli jäävad nad tööturult kõrvale mitte oskuste puudumise, vaid tööandjate eelarvamuste või hirmude tõttu. Kuidas ületada see nähtamatu barjäär, räägib Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni mitmekesisuse valdkonna juht Terje Sosi.

Kevadel valmivas Arenguseire Keskus raportis tuuakse välja peamised trendid ja võimalikud stsenaariumid olukorras, kus tööealine elanikkond väheneb, tööelu pikeneb ning vanemaealiste oskuste pidev uuendamine muutub üha olulisemaks.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.