Õiglase palgasüsteemi teerada: mis andmetest alustada ja kus peituvad varjatud takistused?

Oleme jõudnud aega, kus enam ei piisa lihtsalt konkurentsivõimelisest palgast – töötajad ootavad õiglast, läbipaistvat ja nendega arvestavat tasusüsteemi. Samal ajal survestab ELi palkade läbipaistvuse direktiiv ettevõtteid oma tasustamispõhimõtteid avalikustama.

Palga määramine „kõhutunde“ järgi võib viia tõsiste õiguslike tagajärgedeni. Kui tööandja ei suuda põhjendada, miks kaks sarnase töö tegijat saavad erinevat palka, võib see viia diskrimineerimisvaidluse ja kahjunõudeni. Andmepõhine lähenemine aitab selliseid riske ennetada.

Järgmisest suvest alates tuleb palgad lahti seletada nii uutele töötajatele kui ka olemasolevatele tiimiliikmetele. ELi uus läbipaistvuse direktiiv ei nõua ainult palgaandmete jagamist – see kergitab ka küsimusi õiglasest tasustamisest, töökoormusest, tööaja mõistlikkusest ja hüvede kättesaadavusest.

Alates 2025. aastast peavad kõik suurettevõtted, suured kontsernid ja turgudel noteeritud äriühingud (v.a. börsil noteeritud mikroettevõtted) esitama koos majandusaasta aruandega ka kestlikkusaruande, mis hõlmab kolme põhivaldkonda: keskkond (E – environmental), sotsiaalsed tegurid (S – social) ja juhtimine (G – governance), tuntud ka lühendi ESG all.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.