Õigusnõustajate 10 soovitust, kuidas koostada toimivat vilepuhujate juhendit
Varsti pea aasta kehtib Eestis tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mida laiemalt tuntakse ka kui vilepuhuja seadust. Kas ja kuidas see aga praktikas toimib, selgitavad advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Annika Vait ja Kai Villemson.
Seadus seab kohustuse luua teatud tööandjatel – sh kõikidel üle 50 töötajaga ettevõtetel – konfidentsiaalne ja turvaline teavituskanal ning kehtestada selle kasutamiseks selged reeglid. Lisaks tuleb määrata isik või üksus, kes vastutab rikkumisteadete vastuvõtmise, käsitlemise ja teavitajale tagasiside andmise eest.
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.
Riigiasutustes, KOVides ning enam kui 50 töötajaga firmades tuleb seada sisse teavituskanal.
1. septembrist jõustus Eestis tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus, avalikkuses rohkem tuntud ka kui vilepuhuja seadus. Mida see endaga kaasa toob?
Töökius ei mõjuta vaid ohvri tervist ja heaolu, vaid muudab töökeskkonna pealtvaatajatelegi toksiliseks. Probleemi ennetada on kordades odavam kui tagajärgedega tegeleda.
Pärnu tõestas veenvalt, et rahvusvahelise tasemega konverentsi õnnestumiseks ei pea sihtkohaks olema suurlinn. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission, ETC) 11. aastakoosolek tõi 90 delegaati 25 riigist külmal veebruarikuul kuurortlinna, mida paljud neist polnud varem külastanud. Kiirelt sai selgeks, et Pärnu tugevused konverentsisihtkohana peituvad just selles, mis teeb linna eriliseks: kompaktsus, jalutajasõbralik keskkond, tugev spaakultuur, kohalik toit ja professionaalsel tasemel konverentsikeskused.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele