Õigusnõustajate 10 soovitust, kuidas koostada toimivat vilepuhujate juhendit
Varsti pea aasta kehtib Eestis tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mida laiemalt tuntakse ka kui vilepuhuja seadust. Kas ja kuidas see aga praktikas toimib, selgitavad advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Annika Vait ja Kai Villemson.
Advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Annika Vait ja Kai Villemson
Foto: martinrits
Seadus seab kohustuse luua teatud tööandjatel – sh kõikidel üle 50 töötajaga ettevõtetel – konfidentsiaalne ja turvaline teavituskanal ning kehtestada selle kasutamiseks selged reeglid. Lisaks tuleb määrata isik või üksus, kes vastutab rikkumisteadete vastuvõtmise, käsitlemise ja teavitajale tagasiside andmise eest.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.
Riigiasutustes, KOVides ning enam kui 50 töötajaga firmades tuleb seada sisse teavituskanal.
1. septembrist jõustus Eestis tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus, avalikkuses rohkem tuntud ka kui vilepuhuja seadus. Mida see endaga kaasa toob?
Töökius ei mõjuta vaid ohvri tervist ja heaolu, vaid muudab töökeskkonna pealtvaatajatelegi toksiliseks. Probleemi ennetada on kordades odavam kui tagajärgedega tegeleda.
Kui töö viib inimesed iga päev kokku, siis ühised elamused teevad neist päriselt tiimi. Oma argisest rutiinist eemaldumine – olgu selleks suvepäevad, koolitus looduses, aktiivsed tiimimängud või ühine õhtusöök – loob pinnase tugevamaks koostööks ja paremateks ideedeks. Miks mitte võtta ette sõit Ida-Virumaale, kus ootab ees midagi teistsugust ja meeldejäävat?