Huvi tehnoloogiasektoris töötamise vastu on suurem kui huvi omandada tehnoloogiaharidus
Tehnoloogiahuvi ei ole endiselt veel Eesti noorte seas universaalne – osa rühmi ei tunne end sektoriga seotuna, samas pakub tehnoloogiasektor töökohana suuremat huvi kui tehnoloogiahariduse omandamine, selgus Wise’i ja Norstati uuringust.
Wise’i finantskuritegevuse tõkestamise operatsioonide juht Sandra Horma.
Foto: Andres Raudjalg
„Tehnoloogia on järjest olulisem osa meie igapäevaelust, mis mõjutab kõiki sektoreid. Selleks, et Eesti idufirmade edulugu jätkuks, vajame rohkem tehnoloogiaalaste teadmistega inimesi, kes suudavad luua maailmamuutvaid lahendusi globaalsetele probleemidele, kasvatada edukaid ettevõtteid ja seeläbi Eesti majandust edasi viia,” ütleb Wise’i finantskuritegevuse tõkestamise operatsioonide juht Sandra Horma.
Hiljuti avaldasid Personaliuudised nimekirja 20 erialast, mille omandamine suurt tulu ei tõota. Siin on aga 7 ametikohta, mis tagavad kindlasti töö ja leiva pikkadeks aastateks.
Koolide lõpuaktused on täies hoos ning noored kaaluvad võimalusi oma haridusteed jätkata. Kuidas omandatud kõrgharidusega hiljem tasuv töö leida, on valiku tegemisel üks olulisemaid tegureid.
Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.
Organisatsiooni HR-tarkvara asub erinevate, kohati vastandlike suundumuste ristumispunktis, kus kohtuvad ühelt poolt töötaja kui inimese ning teiselt poolt organisatsiooni kui kasumit teeniva või muid mitterahalisi eesmärke teeniva üksuse vajadused.