Tehnoloogiahuvi ei ole endiselt veel Eesti noorte seas universaalne – osa rühmi ei tunne end sektoriga seotuna, samas pakub tehnoloogiasektor töökohana suuremat huvi kui tehnoloogiahariduse omandamine, selgus Wise’i ja Norstati uuringust.

- Wise’i finantskuritegevuse tõkestamise operatsioonide juht Sandra Horma.
- Foto: Andres Raudjalg
„Tehnoloogia on järjest olulisem osa meie igapäevaelust, mis mõjutab kõiki sektoreid. Selleks, et Eesti idufirmade edulugu jätkuks, vajame rohkem tehnoloogiaalaste teadmistega inimesi, kes suudavad luua maailmamuutvaid lahendusi globaalsetele probleemidele, kasvatada edukaid ettevõtteid ja seeläbi Eesti majandust edasi viia,” ütleb Wise’i finantskuritegevuse tõkestamise operatsioonide juht Sandra Horma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiljuti avaldasid Personaliuudised nimekirja 20 erialast, mille omandamine suurt tulu ei tõota. Siin on aga 7 ametikohta, mis tagavad kindlasti töö ja leiva pikkadeks aastateks.
Koolide lõpuaktused on täies hoos ning noored kaaluvad võimalusi oma haridusteed jätkata. Kuidas omandatud kõrgharidusega hiljem tasuv töö leida, on valiku tegemisel üks olulisemaid tegureid.
Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.
Rääkides vastutustundlikust tööandjast, ei saa mööda vaadata sellest, milliseid firmakingitusi ettevõttes tehakse. Jätkusuutlikkus ei alga ökomärgisest, vaid küsimusest, kas tehtaval kingitusel on peale selle üleandmist ka päriselt mõte ning otstarve. Sahtlisse jääv ese on raiskamine ning siin ei mängi rolli see, kas toode on valmistatud orgaanilisest puuvillast, taaskasutatud materjalist või bambusest.