Septembrist 2025 hakkab koolikohustuse asemel kehtima õppimiskohustus, mis vähendab kooli kõrvalt töötavate noorte tööaega ja seab tööandjale uusi kohustusi.
Kui õppimiskohustuslik alaealine teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, siis võib tema tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega olla 3 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Foto: Pixabay
Alates 1. septembrist 2025 asendus haridusseaduses koolikohustuse mõiste õppimiskohustuse mõistega. Õppimiskohustus algab 7. eluaastaga ja kestab 18-aastaseks saamiseni (seni kehtis koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni). Õppimiskohustuse ea tõstmine tähendab kohustust jätkata õpinguid ka pärast põhihariduse omandamist. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks.
Tööelu võib alata juba koolipingis ja personalijuht peab teadma, kust jooksevad piirid. Arutluse all on muuhulgas muudatused, mis lubaksid noortel töötada senisest varem ja kauem.
Suvevaheajal otsivad paljud noored esimesi töökogemusi ja lisaraha teenimise võimalusi, kuid tööandja peab alaealise tööle võtmisel arvestama erinevate piirangute ja erinõuetega. Advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same selgitas, mida lapse tööturule suundumine tööandjale ja lapsevanemale tähendab.
Kas Sinu meeskond vajab uut hingamist, värskeid ideid ja keskendumist, mis ei kao juba pärast lõunapausi? Siis on aeg murda tavapärastest seinadest välja ja korraldada oma järgmine seminar, strateegiapäev või tiimikoosolek kohas, kus mõtted hakkavad päriselt liikuma – Fra Mare Thalasso Spas Haapsalus.