Konverentsipäev on üles ehitatud nii, et see ei paku vaid teoreetilist diskussiooni, vaid annab praktilisi sisendeid ja selgeid juhtimisvahendeid, mida saab kohe rakendada ka organisatsioonides, kus surve ei kao kuhugi – olgu selleks demograafilised muutused, psühhosotsiaalsed pinged, rohepööre või kasvav nõudlus paindlikkuse ja inimkeskse töökorralduse järele.
Päeva juhib Kaija Teemägi, kes on värske personalijuht Viru Keemia Grupis ja kelle roll on aidata siduda teemad praktilise juhtimise ja igapäevase personalitööga. See annab päevale tugeva juhi- ja praktikavaate.
Päeva avab lennundusekspert ja riigikogu liige Toomas Uibo, kes usub, et kõrgemale võib lennata nii karjääris kui ka piloodina lennukis. Kas surve all on keerulisem või hoopis lihtsam otsustada? Kas surve teeb otsustuprotsessid ebaturvaliseks või hoopis turvalisemaks?
Väike kõrvalpilk sootuks teisest valdkonnast avab konverentsipäeva inimlikust, mitte süsteemsest vaatenurgast ja loob tausta kõigile järgnevatele ettekannetele.
“Tööturg muutub kiiremini kui kunagi varem, maailm on ärev ja ootused tööandjatele kasvavad. Personalijuhtide jaoks ei ole surve enam ajutine kõrvalnähtus, vaid uus töökeskkonna reaalsus. Küsimus pole enam selles, kuidas survet vältida, vaid kuidas seda teadlikult juhtida ja organisatsioonile kasvuvõimaluseks pöörata.”
Rahvastiku areng ja surve töökeskkonnas
Professor Ene-Margit Tiit analüüsib Eestis toimuvat demograafilist muutust ning selle mõju tööturu struktuurile ja personalitöö väljakutsetele. Eesti tööturg on surve all – tööealiste inimeste hulk väheneb, elanikkond vananeb ja nooremad põlvkonnad toovad tööellu täiesti uued ootused. Statistika ja trendid räägivad selget keelt: tulevikus ei saa tööandjad enam loota kvantiteedile, vaid peavad õppima looma kvaliteeti: paremat töötajakogemust, targemat töökorraldust ja suuremat väärtust iga inimese potentsiaalist.
Ettekandes selgitab ta:
- millised rahvastikuprotsessid Eestis praegu toimuvad;
- kuidas need mõjutavad tööealise elanikkonna suurust ja struktuuri;
- milliseid võimalikke stsenaariume võiks järgmise kümnendi jooksul ette kujutada;
- milliseid riske ja arengusuundi need ühiskonnale kaasa toovad.
Tööelu ja ärevus – teaduspõhine vaade
Kliinilise psühholoogia lektor ja heaolu-uuringute teadur Kätlin Anni keskendub surve ja ärevuse seostele tööelu kontekstis.
Hetkel kuum
Ta selgitab, kuidas tööandjana toetada inimesi, kellel on hirm tuleviku ees – olgu see seotud sõja, koondamise, inflatsiooni või lihtsalt ebakindluse tundega, ja kirjeldab, miks sama ebakindel maailm mõjutab erinevaid töötajaid väga erinevalt, tuginedes Eesti suurandmetele isiksuse, ametite ning rahulolu seostest. Kuulaja saab siit teaduspõhise vaate sellele, kuidas tööandjad saavad suurendada töö ja inimese sobivust ning toetada oma töötajate toimetulekut ärevusega, samuti, kuidas empaatia saab selles kontekstis olla strateegiline juhtimisoskus, mitte ainult toetav hoiak.
Roheoskused kui surveallikas või kasvuvõimalus
Haridus- ja Noorteameti roheoskuste programmi kõneisik toob konverentsile teema, mida Eestis veel sageli personalitöös eraldi ei käsitleta – roheoskused.
Ülemaailmne fookus kliimamuutustele ja jätkusuutlikule arengule on toonud ettevõtetele kaasa uue ja vältimatu surve – vähendada keskkonnamõju, täita kasvavaid nõudeid ja luua väärtust pikas perspektiivis. See surve ei ole enam ajutine trend, vaid osa ettevõtete igapäevasest reaalsusest.
Samas peitub roheoskustes võimalus muuta need nõuded strateegiliseks kasvuvõimaluseks. Roheoskused pole enam “lisaväärtus”, vaid organisatsiooni konkurentsivõime ja ellujäämise kriitiline alus. Personalijuht on see, kes aitab luua teadmiste, oskuste ja hoiakutega tööjõu, mis suudab rohepöörde nõudmisi mõista, nendega toime tulla ja neid ettevõtte arenguks kasutada. Roheoskuste teadlik integreerimine personalipraktikatesse muudab surve juhtimises selgemaks, toetab töötajate kindlustunnet ja aitab suunata organisatsiooni jätkusuutlikuma tuleviku poole.
Konverents keskendub:
- tööjõu- ja rahvastikutrendidele, mis kujundavad tuleviku tööjõudu;
- töötajate heaolule ja ärevuse mõistmisele, pakkudes teaduspõhiseid lähenemisi, kuidas toetada inimesi ebakindlates oludes;
- selgele ja usaldust loovale kommunikatsioonile, mis aitab hoida stabiilsust ja maandada pingeid muutuste keskel;
- juhtimisele surve olukorras, sh tähelepanu suunamisele, käitumuslike muutuste toetamisele ja inimkeskse töökorralduse loomisele;
- õiguslikele ja strateegilistele muudatustele, mis mõjutavad personalitööd lähiaastatel ning nõuavad teadlikke otsuseid ja valmisolekut.
Kuidas personalitöö saab olla organisatsiooni jõuallikas just siis, kui maailm meid proovile paneb?
Kuidas suunata tähelepanu olulisele surve tingimustes
Juhtide coach’id ja koolitajad Ruti Einpalu ja Raimo Ülavere analüüsivad, miks teadmine ei muutu automaatselt tegevuseks – eriti surve all.
Tänapäeva juhid elavad pidevas pingeväljas – ootused, eesmärgid ja teadmised kohtuvad ajapuuduse, väsimuse ja muutuste keerisega. Me teame, mida tuleks teha, aga sageli jääb see teadmine teoks tegemata. Miks head kavatsused ei muutu püsivateks harjumusteks?
Ruti Einpalu ja Raimo Ülavere jagavad lahendusi, kuidas suunata tähelepanu tõeliselt olulisele. Kuidas luua süsteeme ja keskkondi, mis toetavad käitumuslikku muutust meeskondades, ning kuidas teha teadlikke valikuid, mis aitavad keskenduda olulisele, lastes samal ajal lahti ebaolulisest.
Ettekande näol on tegemist ausa ja inimliku pilguga juhtimise tänapäeva: kuidas navigeerida teadmiste ülekülluses, säilitada selgust ja luua muutusi, mis kestavad ka kõrge survega olukordades.
Juhtimine ja ärevus VUCA-maailmas
Juhtimis-coach Merle Viirmaa vaatleb kaasaegset juhtimist läbi VUCA-prisma (Volatility, Uncertainty, Complexity, Ambiguity) – kuidas juhina säilitada enesekindlus ja autentsus keset pidevaid muutusi, tehnoloogilist tormijooksu ja kasvavat survet?
Tänapäeva juhid ei vastuta enam ainult numbrite ja tulemusnäitajate eest, vaid ka meeskondade emotsionaalse kliima ja psühholoogilise turvatunde eest, kirjeldab Viirmaa. Kuidas personalijuhid saavad toetada juhte, kes peavad juhtima ärevust sama palju kui inimesi? Räägime ka sellest, miks enesejuhtimine, teadlik kohalolu ja empaatia on muutunud juhi tööriistakasti keskseks osaks ning kuidas nendeta pole võimalik olla tõeliselt tulemuslik.
Pere- ja töötajasõbralikkus pingelises majanduses
Keskkonnaagentuuri personalijuht Kristel Fauštein toob fookuse pere- ja töötajasõbralikkusele kui strateegilisele vahendile survega toimetulekul – mitte pelgalt hüve pakkumisele, vaid kultuuri osana, mis toetab pikaajalist tulemuslikkust.
Kuidas hoida inimesekeskset mõtteviisi ajal, mil surve eelarvetele ja efektiivsusele kasvab? Arutleme, miks pere- ja töötajakeskne lähenemine organisatsioonis ei ole lisakulu, vaid strateegiline investeering ja kuidas see tasub end ära nii inimeste heaolu kui ka tulemuste vaates.
Räägime, kuidas mõista peresõbralikkust laiemalt kui kommikotid ja lastenurgad kontoris: see tähendab kultuuri, kus väärtustatakse töö- ja eraelu tasakaalu, usaldust ja inimlikkust. Kuidas sellist töökultuuri hoida ja kasvatada, kui majanduses on pingelised ajad ja ressursid piiratud?
Praktika, tunnustus ja võrgustumine
Päeva suurte teemade kõrval on oluline koht ka praktilisel suhtlusel ja kogemuste vahetamisel.
Päeva lõpus antakse juba kaheksandat korda välja personalitöö valdkonna edendaja tiitel inimesele, kelle mõtted või teod on viimase aasta jooksul personalitöö valdkonnas eriti silma paistnud – see on Personaliuudiste viis tõsta esile erakordseid panustajaid ja tunnustada sektori edasiviijaid.
NB! Kandidaate saab esitada kuni 23. jaanuarini.
Organisatsioonikultuur ja avalik surve mõju
Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing avab, kuidas avalikud trendid ja surve mõjutavad organisatsioonikultuuri ja inimestevahelisi suhteid.
“Statistikaamet sattus hiljuti suure avaliku tähelepanu alla seoses keskmise palga andmete avaldamisega, mis vajasid täpsustamist. Meist räägiti ja kirjutati laialdaselt ja kriitiliselt, kuid ka mõistvalt ja toetavalt. Ühe hetkega kerkisid avalikkuse fookusesse organisatsiooni usaldusväärsus, tööprotsessid ja juhtimispraktikad, mis omakorda tõid kaasa sisemise turbulentsi kogu ametis,” kirjeldab Kitsing. Kuidas pöörata selline kriisiolukord arenguvõimaluseks, rahustada ärevust ja taastada meeskondade töövõime olukorras, kus avaliku surve mõjuväljas tegutsemine on kujunemas uueks normaalsuseks?
Tööõigus 2026: oluline iga personalijuhi jaoks
2026. aastal jõustub tööõiguses hulk muudatusi, mis mõjutavad töölepinguid, töökorraldust, paindlikkust ja tööandja vastutust. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Gaabriel Tavits toob kuulajateni kõige olulisemad tööõiguse aspektid, mida iga personalijuht peab teadma, et olla muudatusteks valmis. Räägime, millele keskenduda juba täna, kuidas muudatused mõjutavad igapäevast personalitööd ning milliseid riske ja võimalusi need loovad. Ettekanne annab vajaliku ja selge ülevaate, mis aitab personalijuhil teha teadlikke otsuseid ning vältida vigu kiiresti muutuvate nõuete keskel.
Miks see päev on personalijuhile oluline
Personalitöö aastakonverents 2026 ei ole lihtsalt konverents, vaid praktiline ja teemadest läbi imbunud päev, kus:
- vaadatakse survet mitte kui ohuna, vaid võimalusena kasvada, kohaneda ja tugevdada organisatsiooni strateegiat;
- analüüsitakse surve mõju tööturule, töötajatele ja meeskondadele;
- antakse konkreetseid lahendusi juhtimise, suhtluse ja kultuuri toetamiseks pingelistes olukordades;
- õpetatakse, kuidas hoida töötajate heaolu ja meeskondade psühholoogilist turvatunnet maailmas, mis ei ole enam “rahulik”.
See on päev, mis ei ole pelgalt informatiivne, vaid praktiline ja hõlpsasti rakendatav – just see, mida personalijuht, juht või HR-strateeg vajab, et olla surve all tugevam, teadlikum ja tulemuslikum.
PANE TÄHELE!
Ekstrasoodsa hinnaga konverentsipääsmeid saad soetada veel kuni 18. jaanuarini. Kui soovid osaleda suurema meeskonnaga, küsi kindlasti hulgipakkumist ([email protected])!
Enimloetud
1
Miks kiitus-kriitika-kiitus-võte arenguvestlusel ei tööta (ja mis toimib paremini)?
3
Viimased uudised
Miks kiitus-kriitika-kiitus-võte arenguvestlusel ei tööta (ja mis toimib paremini)?
Üritused
Hetkel kuum
Miks kiitus-kriitika-kiitus-võte arenguvestlusel ei tööta (ja mis toimib paremini)?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele