Eesti tööandjad tõstavad palka, kuid hoiavad värbamisega tagasi
Põhipalgad kasvavad ka tänavu keskmiselt 5%, kuid samal ajal plaanib koguni kaks kolmandikku Eesti tööandjatest töötajate arvu vähendada. Palgakasvu ja ettevaatliku tööjõuplaanimise vastuolu joonistub teravalt välja värskest prognoosiuuringust.
Figure Baltic Advisory tänavune tippjuhtide palgauuring toob välja, et juhtide kuised põhipalgad ja kogutasud on kasvanud kõigis kolmes Balti riigis, kuid Lätis ja Leedus on kasvutempo varasemast mõõdukam.
Pea iga teine töötaja leiab, et sugu ja vanus võivad mõjutada erinevat tasustamist samaväärse töö eest, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 3000 osalejaga töötajate küsitluse esmastest tulemustest.
Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest selgub, et 46% tööandjatest plaanib järgneva kaheksa kuu jooksul tõsta töötajate põhipalku. Enamasti on palgatõus kavandatud jaanuari ja see jääb vahemikku 3–6%.
Statistikaameti värske palgastatistika näitab aeglustuvat palgakasvu ja suurenevaid piirkondlikke erinevusi; kolme Eesti panga ökonomistid täpsustavad, mida see palgasaajatele, tööandjatele ja majandusele tegelikult tähendab.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.