Palga Päev 2026: palgaotsustes hakkab senisest enam maksma selgus

Bolti tasustamise juht Evert Kraav tutvustas projekti „PALK“ raames valminud tööde hindamise juhendit. Fookuses oli, kuidas hinnata tööde väärtust süsteemselt, objektiivselt ja sooneutraalselt ning liikuda isekujunenud palgapildilt süsteemi poole, mille põhimõtteid suudab tööandja põhjendada.

BDO Eesti personaliteenuste ja -arenduste spetsialist Birgit Tammiste võttis ette palgaarvestuse riskikohad ning näitas praktiliste näidete kaudu, kuidas tööaja, puhkuste, haigushüvitiste või palgamuudatustega seotud vead võivad kasvada kulukaks probleemiks. Ernst & Youngi maksuekspert ja juhatuse liige Ranno Tingas jätkas sealt, kus palgaarvestus kohtub maksudega, käsitledes muu hulgas piiriülest töötamist, välismaal asuvat kodukontorit, optsioone ja OÜtamisega seotud riske.

Üheks päeva keskseks küsimuseks kujunes, kui aus saab tööandja palgast rääkides tegelikult olla. Selle üle arutlesid vestlusringis juhtide ja organisatsioonide arengu partner Ülle Pind, Verstoni personalijuht Estel Pukk ja OIXIO Groupi juhatuse esimees Ivo Suursoo. Arutelu puudutas muu hulgas kolleegide palgaerinevusi, palgatõusude eelarvet ning seda, kas suurem läbipaistvus tähendab alati ka suuremat õiglust.

Pärastlõunal vaatas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets palkade tulevikku inflatsiooni, majanduse ja tehisintellekti mõju kaudu ning arutles selle üle, kuidas tehnoloogia muudab ametite ja oskuste väärtust.

Psühholoog ja juhtimiskoolitaja Andero Teras tõi palgateemasse inimliku mõõtme: miks võib ka läbimõeldud palgasüsteem tunduda töötajale ebaõiglane ning miks suurem läbipaistvus ei pruugi automaatselt suuremat rahulolu tuua.

Figure Baltic Advisory juhtivkonsultant Aet Purk keskendus ühele juhi keerulisemale ülesandele – palgavestlusele. Kõne all olid olukorrad, kus töötaja ootused ja tööandja võimalused ei lange kokku, ning see, kuidas selliseid vestlusi pidada usaldust lõhkumata.

Päeva lõpetas personalitöö ekspert ja koolitaja Egle Saska, kes võttis ette küsimuse „Kui palju on õige palk?“ ning näitas, kuidas kasutada palgaturu andmeid nii, et otsused põhineksid analüüsil, mitte üksikutel turunumbril või kõhutundel.

Ettekannetele järgnenud küsimused näitasid, et palga läbipaistvus, tööde väärtuse hindamine ja palgaotsuste põhjendamine pole tööandjate jaoks enam kauge tulevikuteema. Mõelda tuleb üha enam sellele, kas organisatsiooni tänased süsteemid, juhid ja protsessid on uuteks nõudmisteks valmis.

Päeva juhtis CVKeskus.ee kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Vaata kindlasti üle ka fotograaf Raul Mee meeleolukas galerii!