Kuidas lahendada IT-sektori tööjõukriisi?

Väidan, et Eesti mõistes väiksem või keskmise suurusega ettevõte endale IT-inimesi tööle ei vaja. Kui meenutada, siis veel 20–30 aastat tagasi olid paljudel ettevõtetel oma autobaasid ning palgal ka remondimehed ja raamatupidajad, kuid nüüd ostetakse transpordi, raamatupidamise ja muud tugiteenused valdavalt sisse. Täpselt sama on juba praegu võimalik teha ka ITga: kõik seadmed ja tarkvara koos halduse ning klienditoega renditakse teenusena, rääkimata erinevatest juurutusprojektidest, süsteemiintegratsioonidest või tarkvaraarendusest.

Valdaval juhul pole ettevõttele oluline, kes omab servereid, arvuteid, telefone ja muud taristut ning sõlmib töölepingud IT-spetsialistidega. Tähtis on hoopis see, et IKT-lahendused toetaksid parimad viisil ettevõtte põhitegevust ning looks tänu innovatsioonile uusi ärivõimalusi.

Kuidas IT-firmadel on võimalik teenustepõhist ITd pakkuda, kui kogu tööjõuturg vaevleb kriisis? Kindlasti mõjutab asjatundjate lühike pink ka IT-firmasid, kuid selles vallas professionaalseid teenuseid pakkuvatel ettevõtetel on siiski mõnevõrra kergem häid IT-asjatundjad tööle saada. Küsimus ei ole ainult palkades, vaid ka võimalustes pakkuda professionaalidele piisavalt erialaseid väljakutseid ja vaheldusrikast tööd, mida erineva sektori kliente teenindades on märksa kergem teha.

Endale IT-meeskonna palkamisega kaasneb mitu riski. Esiteks võib juhtuda, et väiksemas ettevõttes ei ole ühele inimesele piisavalt tööd ja ta suundub peagi "uutele jahimaadele".

Teiseks eeldab kogu IT-alase väärtusahela katmine väga erinevaid oskusi ja kogemusi. Näiteks süsteemiarhitekti, andmebaasi administraatori, erinevaid programmeerimiskeeli valdavate tarkvaraarendajate, infoturbeeksperdi või igapäevaselt töötava kasutajatoe spetsialistide palkamine oma ettevõttesse võib olla väga kulukas ettevõtmine. Kui ka õnnestub leida multitalent, kes piisavalt hästi kõiki vajalikke IT-kompetentse valdab, võib palgasoov kasvada väga ulmeliseks.

Kogu ITd teenusena sisse ostes on veel üks eelis: kõik IT-kulud on siis üheselt selged ja kontrolli all. Sageli arvatakse, et ise IT-lahenduste loomine on odavam kui nende sisseostmine, kuid pahatihti ei arvestata kõiki seotud kulusid. Nii võib see "odavus" tulla sellest, et arvutus ei sisalda näiteks ettevõtte serveriruumi elektrikulu, IT-meeskonna palka või muid kõrvalkulusid. Teenust sisse ostes aga pole seda ohtu, et mõni kulu jääb kahe silma vahele. Kõik on ju piltlikult öeldes arvel olemas ning kui pole, siis pole kliendi vaates ka kulu.