Autor: Andre Visse • 8. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ülikoolid ja värbamisagentuurid ei aja seda massi ka parema tahtmise juures kokku, ent lahendus võiks peituda IT-sektoris juba hõivatute töörollide ümbervaatamises, kirjutab Telia IT-taristu teenuste allüksuste juht Andre Visse.

Kõige kriitilisem näib seis olevat tarkvaraarendajatega. Tegelikult pole olukord kiita ka infrastruktuuri spetsialistidega. Kui tarkvaraarendajaid koolitatakse päris jõudsalt peale, siis infrastruktuuri valdkond on jäänud viimastel aastatel tagaplaanile. Eriti hinnas on aga eksperdid, kellel oleks ühtaegu arusaam nii infrastruktuuri kui ka tarkvaraarendusest ning lisaks oskus mõelda kaasa lahendatava ärilise ülesande kontekstis.

Paari aasta tagune OSKA analüüs ütles, et Eesti majandus vajab konkurentsivõime hoidmiseks ja suurendamiseks juurde 1,5 korda rohkem IT-spetsialiste. Mida rohkem selle peale mõtlen, seda enam mulle näib, et tööjõupuudusega seotu on IT-sektoris osati ülepaisutatud probleem. Meil pole kardinaalselt vaja muuta koolituspakkumist, et täita järgmise kümne aasta vaates IKT valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust, vaid kasutada senisest targemalt ära juba olemasolevat ressurssi. Paistame muu Euroopaga võrreldes juba niigi silma selle poolest, et meie IT-spetsialistid moodustavad kõigist tööga hõivatutest silmapaistva osa.

Niisiis jõuame tagasi küsimuse juurde, kuidas ikkagi seni mehitamata positsioonid IT-sektoris töökätega täita? Julgen väita, et lahendus on palju lihtsam, kui enamik arvata oskab. Kui varem oli IT-spetsialistidel ettevõtetes kindel roll – palju oli tööd printerite, serverite ja erinevate arvutiprogrammidega, mis vajasid pidevalt hoolt – siis tänapäeval on IT muutunud standardsemaks. Sellest olenemata hoitakse klassikalises mõttes IT-halduse funktsiooni vanast harjumusest paljudes ettevõtetes endiselt alles.

Olukorras, kus IT-lahenduste eesmärk on korduvad protsessid automatiseerida, on paradoksaalsel kombel just paljud IT-töötajate praegustest ülesannetest sellised, mida ei ole enam ammu otstarbekas neil endal teha. Neid funktsioone kannavad ettevõtetes tuhanded spetsialistid, kellest suur osa võiks ja peakski tegelema ettevõtte arendamisega ehk millegi sellisega, mis ettevõttele väärtust loob ning spetsialistide võimeid ka tegelikult proovile paneb. Kõik muu jõukohase võiks silmagi pilgutamata anda majast välja teenusepakkujatele, kes rutiinse töö automatiseeriks ning teenuse kvaliteeti seeläbi märkimisväärselt parandada aitaks. Mis peamine – sedasi ülesandeid ümber mängides leeveneks töökäte puudus ja ühes sellega ilmselt ka palgaralli, mis just IT-sektoris kõige valusamalt tunda annab.