Inimesed ei naase enam kontoritesse tuttava töörutiini juurde ja laua taha istuma. Kokku tullakse selleks, et suhelda ja koostööd teha. Seega peaks tööandjad leevenevate piirangute taustal mõtlema edasi-, mitte tagasikäigule, selgitab Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi.

- Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi 2020. aasta novembris Koolituskonverentsil.
- Foto: Raul Mee
Järkjärguline piirangute leevenemine ja iga päevaga suurenev vaktsineeritute arv toob kindlasti lähiajal kontoritesse rohkem inimesi, kuid samas ei pruugi saabuva suvehooaja tõttu olla inimeste naasmine veel väga massiline. Harjumused on muutunud ja kaugtöö pakub vabadust olla liikuvam ning ise oma töötamise kohta ja aega valida. Mida rohkem ühiskond avaneb, seda enam selleks võimalusi tekib, ka kodusel Eestimaal. Kindlasti veedetakse järgnevatel kuudel rohkem aega suvekodudes. Elisa majasisene statistika näiteks ütleb, et 69% elisalastest, kes praegu juba aktiivselt kaugtööd teevad, soovib sellega jätkata, 27% tahab aeg-ajalt kontoris käia ja 5% sooviks tihedamini tööruumides töötada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.