Karoli Hindriks: olukord on selline, et naeratus rabamatkal aitab pensione maksta ja koole ehitada

Välismaalt värvatud tippspetsialistid mitte ei võta ära kohalikke töökohti, vaid leevendavad ettevõtete arengut pärssivat tööjõupuudust. Ent kui inimene ei tunne end siin oodatuna, liigub ta päris kiiresti ära, kirjutab EASi Work in Estonia programmi juht Anneli Aab.

Praegu kurdab väga suur osa ettevõtetest, et töötajaid on ääretult raske leida. Barbora personalijuht Regina Jerofenko jagas, kuidas tuli pandeemia alguses meeletu kiirusega uusi töötajaid leida. Üheks ettevõtte plussiks peab ta tasustamissüsteemi, mis on otseselt seotud töö tulemuslikkuse ehk komplekteerimise kiirusega. „Tublimad komplekteerijad suudavad teenida üle 1500 euro brutos, mida Eestis kaubandussektoris naljalt ei kohta,ˮ ütleb Jerofenko.

Demograafiline olukord ja noore põlvkonna pealekasv ei anna väga optimistlikke noote töötajate värbamise vaates, tõdeb JELD-WENi personalijuht Karin Rändla. „Ka tootmistööle kandideerijate kohusetundlikkus jätab vägagi soovida ja inimeste hulk, kes ei ilmu tööintervjuule või proovipäevale, on ikka hirmutavalt suur.ˮ Millised mured on aga viimase pooleteise aastaga veel esile kerkinud?

Tööjõupuudus on pannud ettevõtjaid ja tööandjaid probleemi leevendamiseks leidlikke lahendusi otsima. Üks neist on näiteks muutuvtunni töölepingute süsteem. Mis see täpselt on?

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.