Irja Rae: kui kontor jääb tühjaks

Kodukontorid ja hajusalt töötamine on siin, et jääda. Juhid ei peaks enam endalt küsima, kuidas ja millal me endiste tööviiside juurde naaseme, vaid pigem panema nii endale kui ka ettevõtte vaates tervikuna paika selle, kuidas edasi minna ja ka kodu-, maa- või soojamaakontorist töötamine kõikide inimeste jaoks võimalikult mugavaks ja produktiivseks muuta, toob välja Elisa personalijuht Kaija Teemägi.

Koroonakriisi ajal järsult harvenenud kontoris käimine on muutunud püsivaks nähtuseks, selgub Elisa töötajate kontori käimise statistikast. Kui koroonaeelsel ajal käis iganädalaselt kontoris 62% kõikidest töötajatest, siis tänaseks on nädala lõikes kontoris käijate hulk kahanenud umbes 25 protsendi juurde ning seda kõikide töötajate ja tiimide lõikes.

“Seoses kodus töötamisega on paljudes ettevõtetes inimesed üksteisest kaugeks jäänud ja tiimitunnet ei ole enam,” jagasid Kaamos Groupi osanikud ja õed Teele Jõeleht ja Juulika Vahter pereettevõtlusele keskenduvas saates “Võitjate põlvkonnad”.

CV Keskuse värskest pressiteatest selgub, et koguni 89% töötajaist soovib ka pärast tervisekriisi töötada vähemalt ühe päeva nädalas kaugtöö vormis, 51% käiks hea meelega kontoris 2-3 päeva nädalas. Kui töö iseloom seda võimaldab, siis miks mitte! Aga ... mis saab kontoritest?

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.