Kontorikutsung aastast 2018 – miks see enam ei toimi?

Toksilist produktiivsust ja soovi üliinimlikult pingutada tuleb ette paljudes organisatsioonides, ent hea juht teab, et see on nii töötajatele kui ka tööandjale kahjulik kultuur, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.

Sundimatu koostöö ja tugev meeskonnavaim ei teki lihtsalt kontorisse kutsumisega. Kui eesmärk on päriselt paremad tulemused ja motiveeritud töötajad, tasub fookus suunata juhtimisoskustele, usaldusele ja paindlikkusele, mitte töölaua asukohale.

Ebastabiilne olukord majanduses pole peatanud ettevõtete plaane personali mahtu kasvatada. Paljud organisatsioonid otsivad aktiivselt uusi töötajaid, olgu selleks tehnoloogiaeksperdid, pangandustalendid, poetöötajad või valvurid.

Käesolevat aastat ilmestavad püsiva väljakutselise majanduse seisu ja keeruliste olude taustal tehisintellekti jätkuv võidukäik tööharjumuste kujundajana, kestlikum vaade juhtimisele ja hübriidtöö dilemmad.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.