Heigo Kaldra: kui jääme süüdlasi otsima või riske kartma, ei liigu me sammugi edasi
Positiivsel suhtumisel ja selle pinnalt tekkival sünergial on märksa suurem võim, kui tavaliselt tunnistatakse, kirjutab personalifirma Manpower Baltikumi juht Heigo Kaldra vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui oleme asjatundlikult nutikad, paindlikud ja kiired ning suudame ka bürokraatiat jõuliselt vähendada, on meil jätkuvalt eeldused olla maailmas konkurentsivõimelised, mõtiskleb Heigo Kaldra.
Foto: Meeli Küttim
Maailm muutub tormikiirusel, jõujooned asetuvad uutesse kohtadesse, väärtuste üle enam ei vaielda, vaid võideldakse, päriselt. Kõige selle juures on tekkinud paljudel jõuetus ja käegalöömise tunne. Kergem tundub vooluga kaasa minna, mõned aga ka protestivad valjuhäälselt.
Iga kord, kui hea spetsialist tunneb, et tema pingutus ei loe, kaotab jõudu ka majandus. Motiveeritud inimene on Eesti järgmine majandusreform, kirjutab sotsiaalmeediakonto Palgajuttude looja Birgit Ruunik Äripäeva arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud loos.
Aasta algus toob tööturule rohkem küsimusi kui vastuseid. Saates „Töö ja palk“ võeti vaatluse alla, kuidas on muutunud palgad, tasustamise õiglus ja töötajate ootused ning milliseid valikuid teevad tööandjad ja töötajad majanduslikult ebakindlas keskkonnas.
Automatiseerimine ja tehisintellekt panevad paljusid täiskasvanuid oma töökindluses kahtlema, kuid probleem ei ole vanuses ega võimekuses. Täiskasvanuhariduse ekspert Ekaterina Seliste selgitab, miks määravaks saab hoopis see, kuidas õppimist toetatakse – nii organisatsioonides kui ka ühiskonnas laiemalt.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.