Võimalus õppida peab jõudma sinna, kus on järele aitamist vajava kvalifikatsiooniga inimene, kirjutab Kärt Kuvvas-Mekk arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud artiklis.

- “Ilusa läikiva õppima kutsuva voldiku mõjul ei lähe keegi, keda on kogu klassi ees omal ajal tutistatud, uuesti õppima,” kirjutab Kärt Kuvvas-Mekk.
- Foto: Erakogu
30 aastat tagasi, olles 17-aastane, ei pakkunud traditsiooniline haridusteekond talle vajalikku tuge. Mõned õppeained jäid arvestamata, suhted õpetajatega ei kujunenud ootuspäraselt ja kool jäi kaugeks. Tänaseks on selge, et inimesed nagu tema on omandanud praktilised oskused, kuid kvalifikatsiooni, mis avaks töömaailmas rohkem uksi, neil endiselt ei ole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti on rahvusvahelistes võrdlustes tipus kõrgharidusega töötajate osakaalu poolest, kes teevad tööd, mis ei eelda kõrgemat haridust. Kurb ja kulukas, kirjutas Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann Äripäevas.
Kuvand, et Eestis on maailma parim haridus, on hoidnud riiki tegemast hädavajalikke reforme, kirjutas Äripäev möödunud nädalal oma juhtkirjas.
Eestis on tugev palgavaikuse kultuur ning see soodustab muuhulgas heade spetsialistide töö väärilise tähelepanu ja tunnustuseta jätmist, leiab Instagrami konto Palgajutud looja Birgit Ruunik.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.